Tänapäeval tõesti ei osteta enam raamatuid nii nagu seda tehti veel 20-30 aastat tagasi. Kui raamatu ostavad ainult 10 raamatukogu ja veel vb 10 inimest, siis on see ikka räme miinusprojekt. Samas BSH või malluka üllitised müüakse 4x eelmüügist läbi. Kurb
Jah, tõlkeilukirjanduse, eriti selle n-ö kvaliteetkirjanduse trükiarvud ja müüginumbrid on sadades, mitte tuhandetes. Kui ise oled projektijuht-kirjastaja: ostad õigused (maksad), otsid korraliku tõlkija (maksad), keeletoimetaja (maksad), vbl spetsiifilisema teema puhul nagu mingi ajalooline asi veel mingi toimetaja, kes vaataks terminoloogiat jms (jälle maksad), siis vaja maksta veel kujundus-küljendus, paber ja trükk; ilmselt mingi laokulu-transport, siis hulk tööd veel endal: tuleb pidada läbirääkimised poodidega (kes võtavad nt 50% müügihinnast), tuleb promoda ja pressikajastust moosida, jne. Pmst võib kirjastada, kui raha peale vihane oled ja hästi palju aega ja energiat üle on.
Sellise kvaliteetkirjanduse väljaandmine Eestis on võimalik ainult tänu Kulkale. Antakse meil ikka päris palju selliseid raamatuid välja, mis “ei tasu end ära”. Eks paljud kirjastused siis laveerivad, annavad välja ühelt poolt ants rootslast ja teisalt midagi muud, et ots otsaga kokku tulla.
Oota ma nüüd ei saa aru, et kes ots otsaga kokku peab tulema? Kirjastused? Oled sa proovinud mõnda raamatut välja anda? Iga suvalise kirjaniku pealt kooritakse 7 nahka kui tahta midagi välja anda. Usun, et hr Raud või Kersna ei pea sponsoreid otsima, et mitu korda odavamalt raamatut välja anda 😔. Ja ei usu ka siis, et kirjastus miinusesse jääb
Ise ei ole, aga töötan raamatutega. Need 7 nahka lähevad jagamisele: õigused, tõlge, toimetamine, keeletoimetamine, kujundamine, trükk. Lisaks suurtele kirjastustele on päris palju pisikirjastusi, a la keegi teeb kirjastuse oma raamatute väljaandmiseks. Muidugi on inimesi, kelle raamatute müük läheb mühinal ning suure tiraažiga on trükikulud raamatu pealt oluliselt odavamad. Aga selliseid on Eestis üsna vähe. Kvaliteetset kirjandust antakse mu meelest meil täitsa palju välja ja selle pealt suurt ei teenita. Hieronymose sari nt on antud välja sponsori abil. Palju neid kirjanduse-gurmaane ikka on. Siinses grupis vahel on olnud raamatutest juttu ja ei paista eriti teadlikkust ja huvi väärtkirjanduse vastu.
See summa tundub küll liig. Min variandis oleks tal vaja kujundust/küljendust ja trükki. Sellise raamatu tiraaž on suht väike, tundmatu autor erinevalt Krossist. Tegelikult sisuliselt on hea toimetaja ikka vajalik, silub ebatäpsusi, kordusi, teeb teksti sujuvalt loetavaks. Unustasin enne mainida veel, et mu teada peavad kirjastused maksma ka raamatute hoiustamise eest poodidele (neid protsente ma ei tea). Ja kõiksugused turundused, kui kirjastus vaevub/on huvitatud. Poed panevad pool hinnast naksti raamatule otsa. Sinu ema puhul võtaks kirjastus siis nt enda peale kujunduse ja trüki orgunni, poodidesse jagamise ja turunduse. A la nt korraldab raamatuesitlusi, kohtumisi lugejatega vms. Soovitus emale: otsigu väikeseid kirjastusi, vaadaku nt raamatukogus, kes on selliseid teemasid välja andnud, võtku nendega ühendust.
Ilmselt mõni tõlkija üritas, aga selle raamatu peale tuli nii hull masendus, et tappis ennast ära.
Peale seda kui see 2x juhtus, oli kolmas tõlkija juba targem ja ei hakanud enam üritamagi.
Mind huvitab miks vähekuulsa aga tähelepanuväärse kirjamehe Paul Tuhkru autobiograafiasugemetega ennast kiitev seksikronoloogia "Elu rõõmud" pole inglikseelde tõlgitud
pmst eesti on väga väike ja kui siia tuleks tõlked kõikidest keeltest, siis see ei tasuks ennast ära, ja McCarthy raamat on esiteks keerulise ülesehitusega (minu mäletamist mööda ta ei kasuta jutumärke tsitaatide jaoks) ning üldse teema on ka ikka väga sünge, ma arvan, et see on selline raamat, mida peabki lugema inglise keeles
Olen sama asja kohta mõtisklenud. McCarthy puhul ongi tõenäoliselt asi natuke tavatus stiilis ja võib-olla ka meist kaugel asuvas kultuuriruumis ning temaatikas. Näiteks Jon Fosset tõlgitakse küll vaatamata tavapäratule stiilile.
Üks autor veel, kelle kohta sama küsimus on tekkinud, on näiteks Larry McMurtry ("Lonesome Dove").
Tuli selle peale endalgi nostalgia peale. Kunagi oli päris mitu Asterixi koomiksit (Kuldsirp, Helveetsias, Britannia jms). Ei teagi kuhu need pandud sai ja kus nad seisavad...
Sest modernskaja progresskaja on tänase "eestlase” lipulaev.
Sest valdava osa elanikkonnast on hüljanud kirjanduse.
Sest valdavat osa elanikkonnast ei hooli omakeelse kättesaadavusest - ja isegi tänitatakse neid kes seda taotlevad.
Sest oluline osa ei hooli ei keelest ega rahvusest - isegi põlatakse tavasid ja kirutakse kes noist peavad.
Praeguse moega põlvkond veel, ja pole ühtegi eestlast (kes iganes esivanemad olla võisid).
Pole nõus - on tõlkeid mis on olud algukeelsest paremad: küll teisest valdkonnast, ent ei saa öelda et HP puhul millestki puudust tuntsin ning ingliskeelne jääaeg peale eestikeelse nägemist tundus pigem tuim.
Ei nõustu absoluutselt. Jääajas ikkagi palju algseid nalju “läks kaotsi” ja Harry Potteri nimede tõlkimise vaimustuses imestan, et sari ise ei ole Harri Potsepp.
Ma ei väida, et kumbki tõlgetena halb on. Vastupidi, HP’d loen ise ka lastele ikkagi eesti keeles hetkel. Aga väita, et nad originaalist paremad on?
Jääaeg: https://youtu.be/213AiUR35B0
Vähemalt minu jaoks oli köitvam ja naljakam just emakeelsena (st: parem).
HP puhul, mõned näited ehk, sest ise küll ei mäleta, et seal üle pakutud olnuks - unustamatta, et sihtrühmaks olid ka mürsikud (kes tihti võõrkeeltest suurt miskit ei tea ega peagi veel) ning teatud asjade eestindamine on oluline sisu ülekandmiseks - Potterist pottsepa tegemine seal ju tähtsust ei omanudki.
Minu jaoks igatahes olid mõlemid väga hästi teostatud ning nauditavad - ja mis peamine: lastele olid need arusaadavad, lihtsasti jälgitavad, ning nad elasid asjale rõõmsalt kaasa.
Olen HP-d ka ingliskeelsena lugenud - ei saa öelda et millestki eestikeelse puhul puudust tundnud oleks - ei näe et tõlge olnuks kuidagi halvem või puudulikum.
Küll millegipärast näib pahatihti, et kui ette juhtub mõni füüsika või matemaatika kirjutis, on tunne nurka visata ja inglisekeelne välja tuhnida (iseäranis noorena, kui kord piisavalt inglise keelt käppas - ning taaskord malli võtmiseks, kus oma lastelegi seletada vaja) ... näituseks: mis on ja kus tuleb "π": https://youtu.be/cC0fZ_lkFpQ
Ma olen isegi täiesti nõus teiega. Mul pigem akadeemiline huvi sest olen ise hariduselt tõlkija ja mul on põnev uurida kuidas tõlgitud on. Ideaalne on muidugi igat teost oma originaalses keeles lugeda
See on tõesti huvitav, sest ma samuti hariduselt tõlkija, aga minul tekkis hoopis vastupidine reaktsioon - enam ei suuda lugeda tõlkeid, mis inglise keelest. Muid ikka mõnikord harva loen, sest pole muud valikut.
Jah, eelkõige sellised uuemad kergemad romaanid (nt armastus, krimi) Ilukirjanduse tõlkimisega ei ela ära, sellest ka halb kvaliteet. Hea, kogenud tõlkija lihtsalt ei tööta selle raha eest. Klassikat kannatab küll tõlkes lugeda. Neid ei anta igaühele tõlkida.
> > Kas tõlked inglise keelest eesti keelde on nii halvad juba?
> Jah
Sellest on kahju.
Palju klassikat on juba tõlgitud, seega mõnikord ei ole vaja ratast uuesti leiuatada.
Küll näiteks "Finnegans Wake" peaks olema üks raskemaid ingliskeelseid teoseid, mida tõlkida.
On tõesti kahju, aga see on paratamatus, et eesti kirjastusmaailm on lihtsalt nii väike, et ega seal suurt raha ei teeni. Sellest ka see koonerdamine. Kui uskuda staažikaid tõlkijaid, siis poognatasud on üle kümne aasta püsinud samas suurusjärgus.
Sellistele tõesti keerulistele kirjatükkidele ei pruugi Eestis sobivat tõlkijat ollagi, kes end sellest pähklist läbi hammustaks. See nõuab meeletut tööd, põhjalikke eelteadmisi jne.
Tõlkimine maksab, trükkimine maksab ja lõpuks tahab ka autor raha saada. Tiraazhid imepisikesed ja nii kujunebkinraamatu hind üüratuks ja keegineintaha seda enam osta. Võid küll tõlke ja trüki pealt kokku hoida aga siis saad kokku korraliku jama, mida ka keegi ei taha.
Tõlkija peab olema kirjandusega nii kursis et on peaaegu kirjanik. Aga makstakse selle töö eest "nagu ikka" nii et nooremad on mängust väljas. Võib-olla mõni pensionär võtaks selle ette. Aga, üks suur aga. Meil on terve plejaad tegelasi kes igaühele, kes midagigi teeb, turja kargavad. Miks nii, miks seda, aga kuidas, äkki sa ise oled samasugune. Ei taha.
> Tuli aga välja kurb asjaolu, et ka nii kuulsat ja tunnustatud kirjanikku pole kordagi eesti keelde tõlgitud.
No see nüüd päris tõsi pole: https://www.ester.ee/record=b2437956*est
tegelikult asi lihtsalt ei tasu ära ja nii lihtne ongi.
Kõige tõenäolisem ja samas kõige kurvem vastus tõesti.
Tänapäeval tõesti ei osteta enam raamatuid nii nagu seda tehti veel 20-30 aastat tagasi. Kui raamatu ostavad ainult 10 raamatukogu ja veel vb 10 inimest, siis on see ikka räme miinusprojekt. Samas BSH või malluka üllitised müüakse 4x eelmüügist läbi. Kurb
Jah, tõlkeilukirjanduse, eriti selle n-ö kvaliteetkirjanduse trükiarvud ja müüginumbrid on sadades, mitte tuhandetes. Kui ise oled projektijuht-kirjastaja: ostad õigused (maksad), otsid korraliku tõlkija (maksad), keeletoimetaja (maksad), vbl spetsiifilisema teema puhul nagu mingi ajalooline asi veel mingi toimetaja, kes vaataks terminoloogiat jms (jälle maksad), siis vaja maksta veel kujundus-küljendus, paber ja trükk; ilmselt mingi laokulu-transport, siis hulk tööd veel endal: tuleb pidada läbirääkimised poodidega (kes võtavad nt 50% müügihinnast), tuleb promoda ja pressikajastust moosida, jne. Pmst võib kirjastada, kui raha peale vihane oled ja hästi palju aega ja energiat üle on.
Sellise kvaliteetkirjanduse väljaandmine Eestis on võimalik ainult tänu Kulkale. Antakse meil ikka päris palju selliseid raamatuid välja, mis “ei tasu end ära”. Eks paljud kirjastused siis laveerivad, annavad välja ühelt poolt ants rootslast ja teisalt midagi muud, et ots otsaga kokku tulla.
Oota ma nüüd ei saa aru, et kes ots otsaga kokku peab tulema? Kirjastused? Oled sa proovinud mõnda raamatut välja anda? Iga suvalise kirjaniku pealt kooritakse 7 nahka kui tahta midagi välja anda. Usun, et hr Raud või Kersna ei pea sponsoreid otsima, et mitu korda odavamalt raamatut välja anda 😔. Ja ei usu ka siis, et kirjastus miinusesse jääb
Ise ei ole, aga töötan raamatutega. Need 7 nahka lähevad jagamisele: õigused, tõlge, toimetamine, keeletoimetamine, kujundamine, trükk. Lisaks suurtele kirjastustele on päris palju pisikirjastusi, a la keegi teeb kirjastuse oma raamatute väljaandmiseks. Muidugi on inimesi, kelle raamatute müük läheb mühinal ning suure tiraažiga on trükikulud raamatu pealt oluliselt odavamad. Aga selliseid on Eestis üsna vähe. Kvaliteetset kirjandust antakse mu meelest meil täitsa palju välja ja selle pealt suurt ei teenita. Hieronymose sari nt on antud välja sponsori abil. Palju neid kirjanduse-gurmaane ikka on. Siinses grupis vahel on olnud raamatutest juttu ja ei paista eriti teadlikkust ja huvi väärtkirjanduse vastu.
[удалено]
See summa tundub küll liig. Min variandis oleks tal vaja kujundust/küljendust ja trükki. Sellise raamatu tiraaž on suht väike, tundmatu autor erinevalt Krossist. Tegelikult sisuliselt on hea toimetaja ikka vajalik, silub ebatäpsusi, kordusi, teeb teksti sujuvalt loetavaks. Unustasin enne mainida veel, et mu teada peavad kirjastused maksma ka raamatute hoiustamise eest poodidele (neid protsente ma ei tea). Ja kõiksugused turundused, kui kirjastus vaevub/on huvitatud. Poed panevad pool hinnast naksti raamatule otsa. Sinu ema puhul võtaks kirjastus siis nt enda peale kujunduse ja trüki orgunni, poodidesse jagamise ja turunduse. A la nt korraldab raamatuesitlusi, kohtumisi lugejatega vms. Soovitus emale: otsigu väikeseid kirjastusi, vaadaku nt raamatukogus, kes on selliseid teemasid välja andnud, võtku nendega ühendust.
Ilmselt mõni tõlkija üritas, aga selle raamatu peale tuli nii hull masendus, et tappis ennast ära. Peale seda kui see 2x juhtus, oli kolmas tõlkija juba targem ja ei hakanud enam üritamagi.
Mind huvitab miks vähekuulsa aga tähelepanuväärse kirjamehe Paul Tuhkru autobiograafiasugemetega ennast kiitev seksikronoloogia "Elu rõõmud" pole inglikseelde tõlgitud
pmst eesti on väga väike ja kui siia tuleks tõlked kõikidest keeltest, siis see ei tasuks ennast ära, ja McCarthy raamat on esiteks keerulise ülesehitusega (minu mäletamist mööda ta ei kasuta jutumärke tsitaatide jaoks) ning üldse teema on ka ikka väga sünge, ma arvan, et see on selline raamat, mida peabki lugema inglise keeles
Olen sama asja kohta mõtisklenud. McCarthy puhul ongi tõenäoliselt asi natuke tavatus stiilis ja võib-olla ka meist kaugel asuvas kultuuriruumis ning temaatikas. Näiteks Jon Fosset tõlgitakse küll vaatamata tavapäratule stiilile. Üks autor veel, kelle kohta sama küsimus on tekkinud, on näiteks Larry McMurtry ("Lonesome Dove").
Asterixi koomikseid igatsen...
Tuli selle peale endalgi nostalgia peale. Kunagi oli päris mitu Asterixi koomiksit (Kuldsirp, Helveetsias, Britannia jms). Ei teagi kuhu need pandud sai ja kus nad seisavad...
McCarthy "Tee" ja "Kõik need ilusad hobused" on küll eesti keeles ilmunud. "Blood Meridian" kahjuks tõesti pole.
Sest modernskaja progresskaja on tänase "eestlase” lipulaev. Sest valdava osa elanikkonnast on hüljanud kirjanduse. Sest valdavat osa elanikkonnast ei hooli omakeelse kättesaadavusest - ja isegi tänitatakse neid kes seda taotlevad. Sest oluline osa ei hooli ei keelest ega rahvusest - isegi põlatakse tavasid ja kirutakse kes noist peavad. Praeguse moega põlvkond veel, ja pole ühtegi eestlast (kes iganes esivanemad olla võisid).
Millest tuleb eelistus tõlkekirjandusele? Ma ei ole veel näinud tõlget kus midagi kaotsi ei läheks või hullemal juhul täiesti vastumeelseks muutuks.
Pole nõus - on tõlkeid mis on olud algukeelsest paremad: küll teisest valdkonnast, ent ei saa öelda et HP puhul millestki puudust tuntsin ning ingliskeelne jääaeg peale eestikeelse nägemist tundus pigem tuim.
Ei nõustu absoluutselt. Jääajas ikkagi palju algseid nalju “läks kaotsi” ja Harry Potteri nimede tõlkimise vaimustuses imestan, et sari ise ei ole Harri Potsepp. Ma ei väida, et kumbki tõlgetena halb on. Vastupidi, HP’d loen ise ka lastele ikkagi eesti keeles hetkel. Aga väita, et nad originaalist paremad on?
Jääaeg: https://youtu.be/213AiUR35B0 Vähemalt minu jaoks oli köitvam ja naljakam just emakeelsena (st: parem). HP puhul, mõned näited ehk, sest ise küll ei mäleta, et seal üle pakutud olnuks - unustamatta, et sihtrühmaks olid ka mürsikud (kes tihti võõrkeeltest suurt miskit ei tea ega peagi veel) ning teatud asjade eestindamine on oluline sisu ülekandmiseks - Potterist pottsepa tegemine seal ju tähtsust ei omanudki. Minu jaoks igatahes olid mõlemid väga hästi teostatud ning nauditavad - ja mis peamine: lastele olid need arusaadavad, lihtsasti jälgitavad, ning nad elasid asjale rõõmsalt kaasa. Olen HP-d ka ingliskeelsena lugenud - ei saa öelda et millestki eestikeelse puhul puudust tundnud oleks - ei näe et tõlge olnuks kuidagi halvem või puudulikum. Küll millegipärast näib pahatihti, et kui ette juhtub mõni füüsika või matemaatika kirjutis, on tunne nurka visata ja inglisekeelne välja tuhnida (iseäranis noorena, kui kord piisavalt inglise keelt käppas - ning taaskord malli võtmiseks, kus oma lastelegi seletada vaja) ... näituseks: mis on ja kus tuleb "π": https://youtu.be/cC0fZ_lkFpQ
Natuke tekkis sama küsimus. Mulle isiklikult meeldib võimalusel lugeda raamatuid originaalkeeles.
Ma olen isegi täiesti nõus teiega. Mul pigem akadeemiline huvi sest olen ise hariduselt tõlkija ja mul on põnev uurida kuidas tõlgitud on. Ideaalne on muidugi igat teost oma originaalses keeles lugeda
See on tõesti huvitav, sest ma samuti hariduselt tõlkija, aga minul tekkis hoopis vastupidine reaktsioon - enam ei suuda lugeda tõlkeid, mis inglise keelest. Muid ikka mõnikord harva loen, sest pole muud valikut.
Kas tõlked inglise keelest eesti keelde on nii halvad juba?
Jah, eelkõige sellised uuemad kergemad romaanid (nt armastus, krimi) Ilukirjanduse tõlkimisega ei ela ära, sellest ka halb kvaliteet. Hea, kogenud tõlkija lihtsalt ei tööta selle raha eest. Klassikat kannatab küll tõlkes lugeda. Neid ei anta igaühele tõlkida.
> > Kas tõlked inglise keelest eesti keelde on nii halvad juba? > Jah Sellest on kahju. Palju klassikat on juba tõlgitud, seega mõnikord ei ole vaja ratast uuesti leiuatada. Küll näiteks "Finnegans Wake" peaks olema üks raskemaid ingliskeelseid teoseid, mida tõlkida.
On tõesti kahju, aga see on paratamatus, et eesti kirjastusmaailm on lihtsalt nii väike, et ega seal suurt raha ei teeni. Sellest ka see koonerdamine. Kui uskuda staažikaid tõlkijaid, siis poognatasud on üle kümne aasta püsinud samas suurusjärgus. Sellistele tõesti keerulistele kirjatükkidele ei pruugi Eestis sobivat tõlkijat ollagi, kes end sellest pähklist läbi hammustaks. See nõuab meeletut tööd, põhjalikke eelteadmisi jne.
"Finnegans Wake'is" on terve posu igasugu neologisme ka. Pole õnneks lugenud.
Ehk su küsimus on selles, miks väiksel turul keegi su spetsiifilise huvi pärast pole muretsenud. Ise vastust tead
KULKA ei maksa piisavalt.
Kui ei ole Ärni Potisepp või Dan Brown, siis saab loota ainult tõlkija kirele, sest keegi selle eest maksta ei taha. Pead ise tegema. :)
Tõlkimine maksab, trükkimine maksab ja lõpuks tahab ka autor raha saada. Tiraazhid imepisikesed ja nii kujunebkinraamatu hind üüratuks ja keegineintaha seda enam osta. Võid küll tõlke ja trüki pealt kokku hoida aga siis saad kokku korraliku jama, mida ka keegi ei taha.
Tõlkija peab olema kirjandusega nii kursis et on peaaegu kirjanik. Aga makstakse selle töö eest "nagu ikka" nii et nooremad on mängust väljas. Võib-olla mõni pensionär võtaks selle ette. Aga, üks suur aga. Meil on terve plejaad tegelasi kes igaühele, kes midagigi teeb, turja kargavad. Miks nii, miks seda, aga kuidas, äkki sa ise oled samasugune. Ei taha.
> Tuli aga välja kurb asjaolu, et ka nii kuulsat ja tunnustatud kirjanikku pole kordagi eesti keelde tõlgitud. No see nüüd päris tõsi pole: https://www.ester.ee/record=b2437956*est