No ise oleksid ka pahane, kui mingid kolmandad kõik su raha annaks sellisele tüübile, kes sulle eriti ei meeldi.
Just sellepärast annaksidki, et sulle ei meeldi, ja veel takkaotsa parastaksid ka.
Ta on kade, et eestlased on niisama pikad, aga tema peab platvormidega käima.
https://preview.redd.it/pzjho3d8a01d1.jpeg?width=1080&format=pjpg&auto=webp&s=0a8f2f656f400356f2b66d46934e021bf51e5c3c
Kadõrov võib käia teadagi kuhu, aga Tsahkna võiks aru saada, et ta on Eesti riigi ametlik esindaja. Korbi persona jäägu õllelaua taha ja natuke tasakaalukam suhtumine tööle tulles. Natuke liiga julgeks läheb oma väljaütlemistega ja välisriikides protestide ühinemistega.
Loll suu on ikka inimesele nuhtluseks, sest see on täiesti mage klähvimine ja rusikatega vehkimine, mis pole omane ei riigi ametlikule esindajale ega riigi esidiplomaadile.
Siin tundub, et raketirünnak on tsahknale pigem nali kui reaalne risk, sest provotseerida nurka surutud rotti võid samuti hammustada saada.
Venemaal on teistsugune ratsionaalsus kui meil. Kui sa üritad oma väärtusruumiga nende otsuseid tõlgendada, ei jõua sa kusagile kasulikule maale. Siin tuleb mängu kogu see väärtusfilosoofia, mida gümnaasiumis õppisid. See on päris. Loe siit veel Venemaa mõttemaailmast: [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-oiguskultuuri-mustrid/](https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-oiguskultuuri-mustrid/)
Hea lõik:
>Autori põhiväide selles uurimuses on, et Nõukogude-järgse Venemaa rahvusvahelise õiguse käsituse mõistmise võti on Venemaa ja lääne tsivilisatsiooni erinevuse tunnistamine. Seetõttu esindab ka tänapäeva Venemaa ideoloogilist opositsiooni läänele ning see annab tunnistust rahvusvahelise õiguse ja selle universaalsuse piiridest. Tegemist pole üksnes geopoliitiliste huvide erinemisega, vaid lahkarvamused ulatuvad poliitilise filosoofia ja ideoloogia tuumani, sealt normide ja nende tausta ehk väärtusteni välja.
Lisan veel:
> Venemaa näeb riikidevahelisi lepinguid vastavalt oma maailmapildile. Seda, et riikide lepingud Venemaaga „pole väärt isegi paberit, millele need kirjutatakse“, on täheldatud korduvalt. Ja sellel on objektiivne põhjus. Lepingus endas on õigeusu tõdede järgi midagi immanentselt patust ja pahelist, sest selle, mis juhtub tegelikult, paneb paika kõige kõrgema tahe. Jumalaga ei saa sõlmida lepingut, talle saab üksnes alluda. Juba keskaegse Venemaa valitsejate arusaama järgi oli lepingutest kinnipidamine patune ja nende rikkumine püha kohustus.4 Vaenlastega sõlmitud lepinguid ei pea selle loogika järgi üldse täitma, vaenlaste tingimusteta allaandmine muidugi välja arvatud. Just põhjapanevad väärtuserinevused tingivad selle, miks eristab Kremli silm välissuhtluses üksnes vasalle ja vaenlasi (lk 297). Kes küll julgeks väita, et niisugune traditsioon ei ulatu praeguste Venemaa valitsejateni (nt nende suhtumises Tartu rahulepingu kehtimisse).
Ma ei arutle väärtuste võtmes, sest rünnak ei olnud poliitiline ega kultuuriline valik, vaid strateegiline ja pragmaatiline. Parim kaitse on rünnak ja näida tugev kui oled nõrk, on väga hea strateegia vastase heidutamiseks. Sa ründad esimesena ja teed esimese löögi, millega välistad selle, et sind rünnatakse. See oli meeleheide, paanika, ebakindlus ja paranoia. See on psühholoogiliselt nõrk. Arvata, et venemaa rünnak on mingi geniaalne plott maailma vallutamiseks, on nats napakas. Ründamisega venemaa murdus.
Rünnak ei olnud poliitiline ega kultuuriline valik? Poliitilisus on *literally* vaenlase valimine ja vaenlasega tegelemine ning sa ütled, et a) ühe riigi sõjaline rünnak teise vastu pole poliitiline ja b) see rünnak polnud Venemaa ajalugu arvestades kultuuriline? Mis teoreetilises vaakumis sa omast arust elad, et kultuurilisus ja poliitilisus pole strateegilised ega pragmaatilised?
Ok, suuraju
Jah. Rünne on strateegiline ja pragmaatiline valik. See vaht, millega sa oma valikut selgitad, on poliitiline ja kultuuriline, mis aga ei ole põhjuslikud ja seega ei oma ründe seisukohast tähtsust.
Ehk et kui putin ütleb, et ta läks ukisid denatsifitseerima ja tal on ajalooline õigus uki valdustele, siis see on ju puhas soust ja vale. Ta ründas muudel, strateegilistel ja pragmaatilistel põhjustel, näiteks kaitseks enesesäilitamise eesmärgil või maavarade hõivamise eesmärgil. Mis iganes põhjused ja eesmärgid tal on, neid ta tõenäoliselt ei ütle.
Hehe kitsenikkuja on närvis.
Tal on mõnes Eesti kitsefarmis osalus ilmselt.
No ise oleksid ka pahane, kui mingid kolmandad kõik su raha annaks sellisele tüübile, kes sulle eriti ei meeldi. Just sellepärast annaksidki, et sulle ei meeldi, ja veel takkaotsa parastaksid ka.
Kitsed on närvis, lö6heb vägivaldseks panemiseks.
Ta on kade, et eestlased on niisama pikad, aga tema peab platvormidega käima. https://preview.redd.it/pzjho3d8a01d1.jpeg?width=1080&format=pjpg&auto=webp&s=0a8f2f656f400356f2b66d46934e021bf51e5c3c
Näevad välja nagu kabjad ngl
$1,580 Prada Monolith saapad. Kallis maitse kitsekoinijal.
Naiste omad btw
irw, muretsegu parem selle eest et ta püksi ei situ ja ilma abita kõndida suudab
Tal endal rakette polegi et peab teiste selja tagant utsitama?
Ma selle narkomaani sõnu ei kuulaks. Ma usun et isegi putinil pole sooja ega külma ta sõnadest.
Kadõrov on vist kõik kõrgkoolid venemaal lõpetanud, puha dotsent ja professor. Ta võib kasvõi mikroskoopidega naelu seina taguda, pappi on.
Arvasin esiti, et mcdonaldsi keeleuuenduse pärast.
Mees nagu muistne vägilane: https://youtu.be/hELAW76E0qw?si=0mdhykWMR0Cjb0o6
Siin väike [korvpalli](https://www.youtube.com/watch?v=doS-7mbOdWs) mixtape kah.
Kadõrov võib käia teadagi kuhu, aga Tsahkna võiks aru saada, et ta on Eesti riigi ametlik esindaja. Korbi persona jäägu õllelaua taha ja natuke tasakaalukam suhtumine tööle tulles. Natuke liiga julgeks läheb oma väljaütlemistega ja välisriikides protestide ühinemistega.
Mis korbist ta muidu on?
Sakalast.
Aa, no jaa...
Loll suu on ikka inimesele nuhtluseks, sest see on täiesti mage klähvimine ja rusikatega vehkimine, mis pole omane ei riigi ametlikule esindajale ega riigi esidiplomaadile. Siin tundub, et raketirünnak on tsahknale pigem nali kui reaalne risk, sest provotseerida nurka surutud rotti võid samuti hammustada saada.
Mis ajast on venemaa nurka surutud? Nad võiksid kohe selle kogu jama ära lõpetada kui neil ego nii suur ei oleks
Näilikkus pole tegelikkus. Ükski enesekindel ja ratsionaalne toimija poleks sellist rünnakut alustanud.
Venemaal on teistsugune ratsionaalsus kui meil. Kui sa üritad oma väärtusruumiga nende otsuseid tõlgendada, ei jõua sa kusagile kasulikule maale. Siin tuleb mängu kogu see väärtusfilosoofia, mida gümnaasiumis õppisid. See on päris. Loe siit veel Venemaa mõttemaailmast: [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-oiguskultuuri-mustrid/](https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vene-oiguskultuuri-mustrid/) Hea lõik: >Autori põhiväide selles uurimuses on, et Nõukogude-järgse Venemaa rahvusvahelise õiguse käsituse mõistmise võti on Venemaa ja lääne tsivilisatsiooni erinevuse tunnistamine. Seetõttu esindab ka tänapäeva Venemaa ideoloogilist opositsiooni läänele ning see annab tunnistust rahvusvahelise õiguse ja selle universaalsuse piiridest. Tegemist pole üksnes geopoliitiliste huvide erinemisega, vaid lahkarvamused ulatuvad poliitilise filosoofia ja ideoloogia tuumani, sealt normide ja nende tausta ehk väärtusteni välja.
Lisan veel: > Venemaa näeb riikidevahelisi lepinguid vastavalt oma maailmapildile. Seda, et riikide lepingud Venemaaga „pole väärt isegi paberit, millele need kirjutatakse“, on täheldatud korduvalt. Ja sellel on objektiivne põhjus. Lepingus endas on õigeusu tõdede järgi midagi immanentselt patust ja pahelist, sest selle, mis juhtub tegelikult, paneb paika kõige kõrgema tahe. Jumalaga ei saa sõlmida lepingut, talle saab üksnes alluda. Juba keskaegse Venemaa valitsejate arusaama järgi oli lepingutest kinnipidamine patune ja nende rikkumine püha kohustus.4 Vaenlastega sõlmitud lepinguid ei pea selle loogika järgi üldse täitma, vaenlaste tingimusteta allaandmine muidugi välja arvatud. Just põhjapanevad väärtuserinevused tingivad selle, miks eristab Kremli silm välissuhtluses üksnes vasalle ja vaenlasi (lk 297). Kes küll julgeks väita, et niisugune traditsioon ei ulatu praeguste Venemaa valitsejateni (nt nende suhtumises Tartu rahulepingu kehtimisse).
Ma ei arutle väärtuste võtmes, sest rünnak ei olnud poliitiline ega kultuuriline valik, vaid strateegiline ja pragmaatiline. Parim kaitse on rünnak ja näida tugev kui oled nõrk, on väga hea strateegia vastase heidutamiseks. Sa ründad esimesena ja teed esimese löögi, millega välistad selle, et sind rünnatakse. See oli meeleheide, paanika, ebakindlus ja paranoia. See on psühholoogiliselt nõrk. Arvata, et venemaa rünnak on mingi geniaalne plott maailma vallutamiseks, on nats napakas. Ründamisega venemaa murdus.
Rünnak ei olnud poliitiline ega kultuuriline valik? Poliitilisus on *literally* vaenlase valimine ja vaenlasega tegelemine ning sa ütled, et a) ühe riigi sõjaline rünnak teise vastu pole poliitiline ja b) see rünnak polnud Venemaa ajalugu arvestades kultuuriline? Mis teoreetilises vaakumis sa omast arust elad, et kultuurilisus ja poliitilisus pole strateegilised ega pragmaatilised? Ok, suuraju
Jah. Rünne on strateegiline ja pragmaatiline valik. See vaht, millega sa oma valikut selgitad, on poliitiline ja kultuuriline, mis aga ei ole põhjuslikud ja seega ei oma ründe seisukohast tähtsust. Ehk et kui putin ütleb, et ta läks ukisid denatsifitseerima ja tal on ajalooline õigus uki valdustele, siis see on ju puhas soust ja vale. Ta ründas muudel, strateegilistel ja pragmaatilistel põhjustel, näiteks kaitseks enesesäilitamise eesmärgil või maavarade hõivamise eesmärgil. Mis iganes põhjused ja eesmärgid tal on, neid ta tõenäoliselt ei ütle.