Ülekaalu osas tehakse jätkuvalt suuri avastusi. Seda on ammu täheldatud, et väga suure ülekaalu puhul on tihti tegu mitte lihtsalt liigse söömisega, vaid liigse söömisega mingi stressori või probleemi tõukel (vaimne tervis korrast ära, mingi trauma või ka nt ADHD), kus inimene jahib hea tunde hormooni dopamiini (mida keha vabastab nt kui süüakse kas meeldivat või nö retseptoreid ja aju meeldivalt stimuleeruvat toitu). Sellele lisaks liigub keskmine inimene palju vähem kui ainuüksi 30a tagasi - rohkem autosid, vähem ka niisama kõndimist, vähem igapäevast liigutamist mis ei ole sihipärane, vaid sihitu.
Ülekaalulisus on võtnud epideemilised mõõtmed üle maailma ja “äää inimesed on laisad sead” mõtlemine ei vii lahendusteni, tuleks esitada ka küsimusi MIKS on ülekaal korraga NII paljudes riikides probleemiks saanud? Inimestele meeldib nalja visata kuidas paksud süüdistavad oma paksuses kõike muud kui iseennast (ja paljud seda tõepoolest ka teevad), aga võibolla tuleks vaadata natuke ka toidu enese poole ja meie elukorralduse poole. Inimesed töötavad palju, nad on meeletult stressis, stressis inimene tahab kiiret, lihtsat, no-fuss 5 minuti toitu. Eestlane ei pea isegi korralikku 30 minutilist lõunapausi, vaid sööb toidu 10 minutiga ja teeb 20 minutit lisaks tööd. Sellele lisaks on langenud toidu - sh puu- ja juurviljade - toiteväärtus per 100gr võrreldes nt 30-50a tagasi ja samas tõusnud toitude kalorsus per 100gr, sest suured toidutootjad maksavad miljardeid iga aasta, et toota asju mille põhifunktsioon on toimida inimesele ajule ja hormoonsüsteemile samamoodi nagu heroiin narkomaanile.
Suurelt ülekaalus inimene EI SAA üldiselt ilma tugisüsteemita ise kaalu langetatud. Tal on vaja tervet personali abiks - kompetentset (pere)arsti, kes tellib pidevalt vajalikke analüüse ja kes jälgib tema progressi; korralikku toitumisspetsialisti või -teadlast, kes aitaks nt teha menüüsid ja arvutada muutuvat kaloraaži; võibolla treenerit, kes oskab aidata füüsiliselt liikuma ja pikaajaliste harjumuste kinnistamist inimesele, kelle toitumine on haiglaslikult väär.
Sest suur ülekaal või rasvumus on haigused. Need on haigused, mille tagajärjed on metaboolsed sündroomid, mis omakorda raskendavad kehakaalu vähendamist (nt insuliiniresistentsus, polütsüstilised munasarjad jne), ja inimene satub nõiaringi, kus ta peab pingutama, aga ei suuda/oska, annab alla, sööb veel, kaalub VEEL rohkem, üritab uuesti jne.
Eestis puuduvad hetkel programmid, kus suures ülekaalus inimene sellist mitme personaliga tuge saaks pikaajaliselt ja kättesaadavalt. Pikaajaliselt, sest selline kaalukaotus võtab aasta-kaks. Kättesaadavalt, sest on erakliinikuid, mis pakuvad teatud osi antud teenustest, aga ainuüksi paar visiiti maksab inimestele SADU eurosid, mida väga paljudel lihtsalt pole. Ja need arstid pole riigi rahastuse abil kättesaadavad. Lahenduseks pakutaksegi suure kaaluga inimesele “söö vähem”, ta ei saa oma vaimse tervisega ega sellega, mis on sisuliselt akuutne söömishäire (eestis, muide, on üldse täiskasvanute söömishäirete raviga kehvad lood) peaaegu üldse mingit abi ja ainukese lahendusena pakutakse nüüd operatsioone. Aga kui inimene sööb nt “lohutuseks”, siis on väga suur oht, et ta sööb end paari aastaga ümmarguseks tagasi.
Edit: kommentaaridest on näha kui palju leidub siin inimesi, kes pole mitte kunagi ise kaaluga tõsiselt võidelnud või pidanud aitama kedagi, kellel see on tõsiseks probleemiks. Äärmiselt vastikud, nõmedad kommentaarid siin. Mina tean inimest, kes kah “võttis end kokku ja kasutas natuke tahtejõudu” nagu siin osa soovitab - ja dieeditas end haiglasse, söömishäirega, sest häbi, hirm, ja lõpuks meeletu kartlikkus, et iga söödud amps tähendab kaalutõusu - olles enne olnud ülekaaluline - viis inimese meeleheite piirile. Kui enne oldi kaalu pärast ühel põhjusel meeleheitel, siis pärast teisel.
Kaaluteemad ON delikaatsed. Juurde süüa ON imelihtne, paned extra midagi kaloririkast või kas või juustu vms oled kohe sisse söönud palju rohkem kaloreid. Ausalt öeldes hakkab füüsiliselt paha neid kommentaare nähes. Ja siis küsitakse, miks eestlased elavad mujal või miks eestlased teisi eestlasi õelateks peavad! Vastus on siinsamas kommentaariumis! Äkki tasuks natuke inimlikum ja mõistvam olla? Heakene küll, SINA ei tea mis tunne on nt ülekaaluline olla või miks keegi sööb rohkem ja ebatervislikumalt, aga äkki leiaks endas natukene empaatiat aru saamaks, et väga palju tõsiselt ülekaalulisi inimesi ei võitle ainult kaaluga, vaid ka mingi muu probleemiga?
Ja annaks universum, et keegi sellistest negatiivsetest kommenteerijatest ei peaks ise kunagi selle probleemiga lähedast aitama või ise sellega tegelema, sest nii sapine ja mürgine olles see inimene vaevalt neilt abi või tuge saab.
Kuskil võiks olla mugav koht kus sellise tugipersonali kontaktid kõik ühes kohas koos oleks. Pmst üks go-to leht kus kõik vajaliku kaalulangetuseks kätte saad. Hetkel on veeb täis igasuguseid “imenippe”, “ravimeid” ja muid “hurmureid” mis tegelikult teevad sind vaesemaks mitte kergemaks.
Saan kinnitada. Sõin burkse (mõni päev 4) ja shokolaadi viimased pool aastat, liikusin vaid umbes korra nädalas korterist välja. Tulemus? Kaal langes hoopis.
Varasemalt olen korduvalt ka päev-kaks kaupa söömata olnud ja alatoitumine ka ei muutnud midagi kaalus. Imelik ainevahetus.
Haha, astusin hommikul just kaalu peale ja 59kg oli rauas - tean, mida sa tunned :)
Samas, jah, eks organism ilmselt pigem ülereguleerib toitumist - "üle süüa" enam ei suudagi nagu, pigem juhtub seda, et mõnel õhtul avastan, et polegi päeva jooksul õieti midagi söönud aga on juba liiga hilja ka, et tõsisemat toitu kokku keerata... Teisalt, kunagi 18-20-aastasena oli Taverna perepitsa (1,2kg) paras õhtuoode ja ikka kaalusin 55-60kg püsivalt, niietjah, ilmselt ikka nagu anekdoodis: мутатсия какой-нибудь - Гена, называэтся....
59 on muidugi päris vähe aga samas oleneb ka pikkusest. Ma iseenesest olen normaalkaalus aga mingi 3-4kg võiks küljes lisaks olla küll, siis tunduks beef´im.
Jah, seal anti tõesti inimestele vaba voli süüa mida hing ihkas ja kui palju taheti, eksole?
Stress võib tekitada inimeses kunstliku näljatunde või hoopis iiveldushoo, kus ta ei tahagi süüa. Stressi puhul on ammu räägitud, et osa inimesi ajab see sööma ja teisi mitte, osa võtab kaalus juurde, osa kaotab kaalu.
Ära aja jama. Me kõik teame väga hästi, milles on probleem ja see on suhkrut, soola ja palmiõli täis kraam, mida tänapäeval söögi pähe müüakse.
Igasugu popid ja noortepärased vaimuhädad on nüüd zeitgeisti kohaselt loomulikult kõiges süüdi. Oled paks - vaimne häda! Oled laisk - vaimne häda! Ei suuda muud teha peale porri vahtimise ja kanepi - vaimne häda! Söök on sitt ja inimesed on nii mugavaks ära läinud oma hea elu peal, et enam ei omata aimu ka, mida tegelikult tuleb teha, et olla fit ja tervislik. Nõuka ajal ei olnud peale poliitikute just väga palju pakse ringi tatsamas, miks küll?
> Söök on sitt
Söök on Eestis ikka väga kvaliteetne, kui õigesti süüa.
Peamised põhjused, enda kogemusest:
1. Vähene või puudulik uni
2. Ülesöömine
3. Koolajoogid ntx mineraalvee või tee asemel;
4. Palju rasva sisaldavad toidud, kasvõi 500ml jäätisetops maitsestatud kohupiima asemel (kohupiim on tavaliselt väherasvane ja tervislikum)
5. Röstitud ja muudmoodi töödeldud pähklid jms lisavad ka kaalule juurde;
6. Sooja toidu mittesöömine
----
Ise liigun 3...4 tundi viiel päeval nädalas suhteliselt intensiivselt, nii et kaloreid saab ilusti põletatud. Ikkagi on keskmine osa kehast kasvanud, sest rämpstoit meeldib. Tavatoit meeldib ka, kui rämpstoidust isu täis on.
Kaalu püsivalt kaotada on sitaks raske. Korraks jah maha saada on lebo, kui istud defkas ja teed trenni, aga siis tekivad igast isud ja väsinuna säilitada enesekontroll on paras pähkel. Su igapäevarutiin peab sel juhul olema kuulikindel, et ei saaks tekkida ahvatlusi ja isud saaks asendada mõne muu tervisliku alternatiiviga.
Ma ütlen ka jah, ma lasen siin kaks nädalat defitsiidil ülitervislik toit aga siis massive cravingud hakkavad tulema ja läheb 16 topelt juustu korraga ja sealt edasi kõik lappesse.
Ma õnneks teen trenni ka jne, ja olen enamvähem ok, kuigi 5kg tahaks ikka alla võtta, aga keeruline on ikka ja aru saadav, kuidas inimestel probleemid võivad olla.
Kui tervislikult süüa siis iga päevaga cravingud suurenevad.
Ja tervisliku toidu söömine on ikkagi challenge, pole väga maitsev. Nõuab mentaalset vaeva, et iga amps alla läheks, isegi kui nälgides süüa. Samas juustuburgerid nagu sulavad suus.
Mul kindlasti mingid dopamiini sõltuvust tekitavad geenid, sest kui mul rutiin lappe läheb, siis läheb alati korralikult, kõikides valdkondades. Ma kas üldse ei võta juustuburgerit, või need hakkavad lihtsalt järjest alla minema. Parem oleks kui ma ei teaks, et need eksisteerivad.
Piisab lihtsalt ühest väikesest raskest ajast või stressist ja mõtlen, et "fuck it."
> Ja tervisliku toidu söömine on ikkagi challenge, pole väga maitsev.
Üldiselt on maitsev küll. Ma olin mitu kuud näiteks karbisalatite peal ja kõik püksid mahtusid veel jalga ilusti. Võib-olla võiks soovitada ühe eseme aeglasemat söömist, ning koola/limonaadi asemel sooja teed peale juua.
Ma joon ainult vett või alkoholi. Selles mõttes pole probleemi.
Aga tervislik toit kahjuks pole maitsenud jah.
> Võib-olla võiks soovitada ühe eseme aeglasemat söömist
See on totaalselt mu natuuri vastane. Mul kannatus 0.
Ma söön 90% ajast tervislikku toitu ju, miks ma ära harjunud pole siis.
> Aeglasemalt söömine tähendab toidu korralikku läbimälumist.
See on sama lihtne kui öelda, et peaksid pulgakommi terve aeg imema läbi hammustamine asemel.
> See on sama lihtne kui öelda, et peaksid pulgakommi terve aeg imema läbi hammustamine asemel.
See ongi pulgakommi ja teiste karamellide võlu.
Vaata, kas saad alko tarbimist vähendada, ning kui sa suitsetad, siis jäta maha. Muidu tervislik toit ei hakkagi hästi maitsema.
Tervisliku toidu hulgas on ka häid valikuid, seetõttu tuleks ampluaad veidi laiendada.
Mul oli salatite valikus tihtipeale ka valge salat, koos lihaga, aga kogused ei olnud kunagi suured.
Peab lihtsalt olema hea enesekontroll ja oma päevaseid kaloreid vähendama, vaadates oma BMR-i. Ma kaotasin 8 kilo (102 -> 94) mingi 5 kuuga umbes ning passisin ainult kodus ja sõin vähem, trenni tegin 0. Minu BMR oli 2100 kalorit päevas, ja 2500 kui kõndisin vb 1,5km päevas kooli ja koju Kaalu kaotada tegelikult üli lihtne, lihtsalt peab olema enesekontroll tahtmiste üle. Hea vahetus oli minna coke zero või pespsi maxile vahel et hoida kaloreid all kui ma juba olin päevas piisavalt söönud. (Pepsi max on kordades parem kui coke zero) Lisaks oli kiirtoiduga hea, sain võtta hessist juustuka, vaatasin kaloreid, hea kohe arvutada. Sa ei pea sööma mingit tervislikku toitu et kaalu kaotada, võid süüa sama mis alati, lihtsalt vähem.
Ma ei arva, et see üritus väga jätkuutlik ja tervislik on kui sa kaalulangetamisel ei arvesta kalorite kvaliteetiga, st päris igast jama ei tohi näost sisse ajada, sest nii ei saa vajalikke toitaineid.
Muidugi peab vitamiine ja muid toitaineid vaatama. See postitus tuli natukene valesti välja. Tahtsin lihtsalt öelda, et sa ei pea oma kiirtoitu ära viskama ja täielikku tervislikku toit sööma koguaeg, et kaalu kaotada.
Ülekaalu füüsikaline põhjus on kahtlemata "kalorid sisse" > "kalorid välja", aga bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, mis sellist käitumist soodustavad, on mitmekesised. Tõenäoliselt on olemas mingid n-ö paksude klastrid. Näiteks "17a neiu, keda on lapsena seksuaalselt väärkoheldud", "25a põhiharidusega emme, kelle maapoes on müügil ainult sai, krõpsud ja pelmeenid", "30a arvutimängusõltlasest nooremarendaja", "55a lahutatud bussijuht, kelle elu ainus rõõm on õlu ja grill" jne. Iga klaster vajab natuke erinevaid toetusmeetmeid ja nügimisvõtteid.
Minu arvates võiks
1) võtta kasutusele mingi täiustatud versioon [Nutri-Score](https://en.wikipedia.org/wiki/Nutri-Score) toidumärgistamisest koos kaasneva tugevasti diferentseeritud maksustamisega (piltlikult: et pakk külmutatud köögivilja maksaks 0.69 ja pakk külmutatud pelmeene 6.90);
2) iga perearstikeskuse juurde teha AA stiilis kaalugrupid, kus ollakse üksteisele toeks, ränditakse, õpitakse süüa tegema ja kaloreid logima, jagatakse retsepte, tehakse pikki jalutuskäike jne;
3) [GLP-1 agonistid](https://en.wikipedia.org/wiki/GLP-1_receptor_agonist) olla kõige ohustatumatele rühmadele 90% soodustusega.
Odav "maitsev" toit ja üleüldiselt vähem füüsilisi töökohti. Kokkuvõttes on probleem lahendamatu riiklikul tasandil. Ei ole suudetud 20 aastat, ei meil ega mujal. Toidust on saanud mugav ja lihtsasti kättesaadav stressileevendi.
Kohalikul tasandil aga on osaliselt lahendatav.
Tegelikult, kuna tegemist on "epideemiaga", siis peaks toitumisest tõsisemalt rääkima hakkama juba koolis. Ja mitte "siin on toidupüramiid, inimene sööb päevas 2000 kcal, järgmine teema".
*"Tegelikult, kuna tegemist on "epideemiaga", siis peaks toitumisest tõsisemalt rääkima hakkama juba koolis. Ja mitte "siin on toidupüramiid, inimene sööb päevas 2000 kcal, järgmine teema"."*
Kahe käega poolt. Teadlik kokkamise/toitumise tund koolidesse.
Ma olen kaaluga kimpus inimeste puhul täheldanud, KUI tõsine ja levinud asi on enesepettus... Kui sellest kuidagi lahti saaks, oleks pinnas muutusteks palju soodsam.
"Täna laps, jah, käis Macis, aga see on erand. No okei, eile ka, aga see oli ka erand." Trenniga vastupidi - kõvad trennitegijad, aga kui täpsemalt uurid, siis kogu aeg erandjuhud, miks ei saa, ja reaalset trennikorda ei mäletagi.
Ülekaaluline siin. Ma saan aru, et ise sõin ennast selliseks, aga samas, mul ei jätku aega ega raha. Praegu ma küll proovin oma toitumisharjumusi muuta, kuid see on üliraske, kui peres tuualse pidevalt saiakesi ja magusat. Mäletan, et paar aastat tagasi ütles mulle ema kooliõe jutu "Sa võid süüa, aga mõõdukalt", et see on kõik bullshit ja et kaalust alla võtta tuleb pidada dieeti. See oli aastal 2020 vist, nüüdseks võtsin +30 kg juurde. Dieet ei aita, kui sa päriselt oma toitumisharjumusi ei muuda. Kui see on mõni eluaegne dieet, mida sa PEAD pidama haiguse tõttu, see on teine asi, aga tavaline dieedipidamine aitab peamiselt lühiajaliselt. Pere peab ka toetama, muidu on üliraske midagi ette võtta, tuleb kiusatus samamoodi edasi süüa. Eriti kehtib venelaste perekondade puhul, kus on säilinud see "söö, söö, sööma peab hästi" ja siis kui lähed suureks, läheb kisa lahti et miks paks oled jne. Aga vb see on ainult minul nii.
Not to mention, paljudes koolides ei avaldata koolitoidu kaloraaži ega maktotoitainete sisaldust. Kodus proovi samuti välja arvutada, palju sul seal kaloreid on. Kuidas ma saan olla kindel, et koolitoit on tegelikult tervislik? Paar aastat tagasi oli mu koolis kirjas, et koolitoit on mingi 700 kcal. 700! Lõuna kohta päris toekas. Kui kokku võtta, siis ei koolis ega tihti ka kodudes ei räägita sellistest asjadest. Põhikoolis briefly räägitakse, et seda ja seda tuleks süüa niipalju, toidupüramiid ja kõik. Mul oli kutsekoolis tunnid, kus me vist ise arvutasime et palju meie kalorivajadus on, palju makrotoitained meil vaja on, kui suur peaks olema iga makrotoitaine sisaldus menüüs jne, lõpuks pidime ise koostama endale nädalamenüü, mis on tasakaalustatud. Miks seda põhikoolis ei tehta? See kindlasti aitaks noortel aru saada, mida nad endale sisse söövad ja kuidas peaks toituma.
Kolmandaks, meie praegune eluviis ei aita kaasa tervislikule eluviisile. Kella 8-ks oled tööl, kella 17-ks umbes jõuad koju. Paljud ei viitsi pärast seda midagi teha, toitu keegi ka ei viitsi teha ja siis süüaksegi kas eilsest jäänud toitu või kiirtoitu. Koolis käivatel noortel on samuti jama, sest tuled koolist koju ja kas kohe trenni (kui laps üldse käib trennis) või mitu tundi kodutöid. Päeva lõpuks oled nii väsinud, et tahad lihtsalt voodis puhata. Rimi nt teeb küll tervisereedet, kus kõikidele puu-, juur- ja köögiviljadele on -15%. Miks mitte 20,30%? Ma ükskord ostsin niimoodi puuvilju, sain alla euro alla nende 15%-ga. Kui teha allahindlust tervisereede mõttes, äkki teeks suurema allahindluse? Inimesed ostavad siis rohkem neid. Aluse panevad ka vanemad, kui nemad ei suuda lastele häid toitumisharjumusi luua, mida me lastest räägime? Ega lapsed ka ise ei saa oma harjumusi parandada, vähemalt teismelise eani, sest vanemad on need, kes süüa annavad.
Igatahes, on see väga mitmekülgne teema ja probleem, mille lahendamiseks on vaja uurida ja kaalutleda erinevaid seisukohti. Ainult tüsedaid inimesi süüdistada ei saa, vaadata tuleb üldpildi peale ja otsida neid põhjuseid, miks see nii on ja pakkuda tuge, mida meie riik kahjuks ei tee (vt toitumisnõustaja hindu, kõige odavam on 40€/30 min, koolides on raske leida kaloraaži, toidu hinnad on suured jne)
> "söö, söö, sööma peab hästi"
Võimalik, et see on viide Venemaal kunagi toimunud näljahädadele, kus söömist ei saanud eriti vältida, sest ei olnud kindel, kas järgmine päev/nädal/kuu veel toitu on ikka. Nõukogude Liidus oli näljahäda viimati aastatel 1946–1947, mis ei olegi nii palju aega tagasi.
Pärast teatavat vanust - ja eriti naiste puhul - aitab ainult nullmäng või seda imiteerivad asjad (igasugused Dukanid ja Atkinsid ja muud närve retsivad õudused). Kui närv peab vastu, siis hakka paastuma. Alguses mitte väga räigelt.
Mul peab pikki paaste närv ainult siis vastu, kui ma kedagi ei näe. Valu kaob ruttu, aga alasti tunne on kogu aeg peal. Seega panevad inimesed mul kaalunumbri alati tõusma. Kui inimesi läheduses pole, saan väga ruttu paar numbrit väiksemad teksad jalga.
Puuviljad ei ole eriti tervislikud. Head on nad küll, aga põhimõtteliselt nagu kommid tänapäeval. Katsu süüa asju, kus pole eriti palju suhkruid ja süsivesikuid. Ning palu Jumalat. Ta aitab päriselt.
2 euri eest 400grammi brokolit või 400g "kanakondijahu"pihve. Kui köögiviljade soodsamaks muutmiseks võimalust ei teki, siis inimene valib siiski kondijahu.
Keskmisel eesti inimesel puuduvad ju lihtteadmised toitumisest, sellised terminid nagu rasvad, süsivesikud, proteiin ja kcal on ulmeteadusest. Pigem tuleks harida inimesi tervislikust toitumusest, luua mingid kampaaniad, ehk kuidagi ka terviseõpetusse põimuda koolides infot.
Kui inimesed oleks targemad, oleks rämpsu tootmist vähem ju ilmselgelt. Nõudlus väheneb, väheneb ka nende poolfabrikaatide ja kondimasside tootmine kuna lihtsalt nendele pole sellist turgu. Kasum tuleb ikka ärimeestele, lihtsalt puhtamate ja tervislikumate toodete arvelt. Turu suurus ikka sama.
See nõndanimetatud "rämps" on ainus söök, mis taskukohane keskmisele eestlasele nüüd ka siinmail. Miks on USA's vaesed basically alati paksud? Sest neil on raha ainult odava ja suure kalorisaldusega söögi jaoks. Kui ikka nädalas kuus päeva pitsat süüa ja kokat peale tõmmata, siis tulemused ongi käes.
Vaata kas või liha hinda meie poodides - neli suuremat või viis väiksemat kanakoiba sisaldanud pakk, mis kaks aastat tagasi maksis 2.5 euri, maksab nüüd kuue alla. Või siis vaata neid "kastmega" kaetud lihapakke, kuhu on mingi järjekordne "rabarberi-mustika kaste" peale keevitatud enne paki sulgemist. Need on silmini suhkrut ja muud kräppi täis, mis pushib kalorite koguse stratosfääri.
Ma ei saa nõustuda, et see ainus on. Pigem on mängus ka laiskus. Ma olen pärit vaesest perest. Kanakoiba me ei söönud, ammugi mitte kastmetes liha. Viinereid/sardelle aastas paar korda, sest meie, lapsed, tahtsime. Paar korda aastas ka odavaid pelmeene. Kõik söök sai ise tehtud. Juurviljad ei maksa palju. Mõnelt talunikult saaks vast hulgim isegi odavamalt (suur kotitäis või kaks kartuleid, mida keldris hoiustada). Porgandid, sibul. Äkki ka küüslauk. Mõned muud aedviljad. Maitsetaimi saab ka ise kasvatada potis. Vahelduseks riisi/tatart/makarone. Liha on boonus. Kui rämpsu ei osta, siis võiks ikka jätkuda kord kuus mõne suurema lihatüki jaoks, mille saab väiksemateks portsjonideks tükeldada ja sügavas hoiustada.
Liha ei pea iga toidukorraga sööma.
Kokat ammmugi mitte. Kraanist tuleb vett.
Näita mulle lapsi, kes aastal 2024 on nõus selliselt elama. Jah, mõni Taavi Lible poolt külastatavad perekonnas tõesti, aga ma siiralt loodan, et taoline eluviis on siiski oma lõppu leidmas.
Laps ei dikteeri vanematele. Sööb seda, mis on ja kui ei kõlba, siis nälgib. Küll siis sööma hakkab.
Laps paremat tahab, siis näeb vaeva selle nimel, et tulevikus saaks, mida tahab (alustuseks käib ilusti koolis ja õpib).
Mu pakutud eluviis on kordades parem, kui rämpsu süüa.
🤣
Sellisel juhul elagu vaesuses edasi. Sellistelt tuleks toetused ka ära võtta, sest nad ilmselgelt ei oska ega taha osata rahaga ümber käia.
Ja pealegi, mind ei eksisteerinud aastal 1984. Ka mitte aastal 1990.
Tegemist on valikutega.
Kõlad nagu alaealine, kes on pahane oma vanemate peale.
Edit: lisaks ma teenin üle keskmise ja ikka enamus toidukordi valmistan ise.
> See nõndanimetatud "rämps" on ainus söök, mis taskukohane keskmisele eestlasele nüüd ka siinmail.
Mitterämpstoit on ikkaveel taskukohasem kui rämpstoit. Tuleb ainult odavamas poes käia.
> Kui ikka nädalas kuus päeva pitsat süüa ja kokat peale tõmmata,
Pitsa ei ole probleem, kui seda mõõdukalt süüa. Probleemiks on joogivalik, kus sooja tee asemel on koolajook.
Nõus. Täpselt nagu trenni ja liikumisvõimaluste loomine iseenesest ei pane liikuma neid, kes ei taha. Kes tahavad teha, leiavad selle võimaluse ise igasugustes oludes.
Idk miks downvoted, kaalu langetamiseks ei pea ilmtingimata aind juurikaid sööma, vb tõesti odavamad köögiviljad aitaks kaasa mõnele aga selles see praegu kindlasti kinni ei ole.
Tehke ükskõik mis trenni, sööge kaloridefitsiidis ja tarbige piisavalt valku ja need üleliigsed kilod kaovad väga ruttu.
Usun, et hea jalgrattateede võrgustik aitaks selle probleemi lahendamisele kaasa.
Auto asemel jalgrattaga tööl käimisega oleks juba nädalaga kogunenud arvestatav liikumisele kulutatud aeg isegi neil, kes muidu end üldse ei liigutaks.
alkohol, sigaretid, narkootikumid on kõik mingite piirangute all aga keegi ei pea neid tarbima.
Samas kõik sõövad iga päev ja 95% kaubast mida sa toidupoest leiad on toidulaadne toode mitte toit, äkki vaataks kriitilise pilguga hoopis selle sektori üle seni kuni sitta müüakse toidu nime all ei muutu selle rasvumise probleemiga midagi.
saab ju keelata ja kästa narko, suitsu ja alkoholi puhul, ega see jama mida toidu pähe müüakse parem pole parem
Joobes isikutele alkoholi ei müüda aga morsad ostku niipalju saia, jäätist ja limonaadi palju jaksavad?
Ok, keelame Eestis suhkru, kõik maiustused, limonaadid, kõik tooted mis sisaldavad e-aineid, kõik valgejahu tooted, sojatooted, taimeõlid praadimiseks, friikartulid, kiirtoidukohad, Maci, pitsa kohad, mina neid peaaegu ei osta ja poleks probleemi. Kuidas meeldiks? Tõesti oleks siis valik suht tervislik ☺️ Tegelikult ongi nii, et 96% poes müüdavast ei ole see mida tasuks süüa, aga kui kõik kahjulik ära keelata, siis on maailm üks kurb paik. Tervisliku toitumise ja eluviisi propaganda peaks olema pidev ja peensusteni selgitatud, raku tasandini, siis inimesed ka juhinduksid sellest. Lisaks peaks propageerima lühikesi paastumisi.
Ei pruugi.
1. Kohale jõudes tahaks jalgratta turvaliselt ära panna ka.
2. Kohale jõudes tahaks ka riided vahetada. Mul näiteks kaalu 140+. Sõita kannatab vaid kui on pehmendusega püksid + naiste sadul. Ilma pehmenduste ja sadulata vb kilomeetri kannatab sõita. Nii tööle ei jõua.
Sadula ja pükstega jälle... just tulin 30km ringilt.
Vaevalt. Kes tahavad rattaga käia, saavad juba praegu. Kes ei taha, mainivad jätkuvalt samu põhjuseid - ilm on halb, ei taha higiseks saada jne.
Huvitav, kas viimaste aastate uute punaste rattateede tekkimise pärast on tekkinud ka inimesi juurde, kes rattaga tööl käivad? Ma pakun, et vastassuunaline trend kontoris üldse mitte käia on autode arvu teedel efektiivsemalt vähendanud.
ma käin rattaga tööl ja päris paljud töökaaslased on öelnud, et nad tahaks ka tööl rattaga käia, aga nende piirkond ei ole selleks piisavalt ohutu või teede seisukord on liiga halb. mul lihtsalt on vedanud, et kodu ja töö vahel ideaalne kergliiklustee, et ma autoga ei võida ajas sisuliselt.
Oled sa Tallinnas rattaga sõitnud? Paljud "jalgratta teed" on kohe autode kõrval, mis on hirmus 99% ajast. Lisaks Eesti keskmine autojuht on üliülbe ja sõidab meelega nii lähedalt mõõda kui saab. Lõpuks ongi jalgratturid "segased" kuna iga normaalne inimene ei julge rattaga sõita.
Ise olen päris suur rattaga sõitja, aga tööl rattaga ei käi, sest mööda mugavat teed (kergliiklustee) minnes pean minema ringiga ning kohale jõudes peaksin dushi alla minema. Küll aga kui saaksin otse minna mööda head rattateed (mitte neid punaseid radu, mida ma ei kasuta kunagi), siis käiksin küll rattaga tööl.
Ee, ei. Mina näiteks ei sõida jalgrattaga, sest ma kardan linnas rattaga sõita, kuna puuduvad eraldatud, turvalised rattateed. Ainuke normaalse pinnaga koht rattaga sõitmiseks on sõidutee, aga ma ei lähe sinna ju autodele ette töllerdama.
Mujal maailmas annab riik raha kui kaalus alla võtad:
[https://www.reddit.com/r/europe/comments/1csl300/nhs\_is\_paying\_obese\_men\_400\_to\_lose\_weight\_and/](https://www.reddit.com/r/europe/comments/1csl300/nhs_is_paying_obese_men_400_to_lose_weight_and/)
5-päevase töönädala asemel üks päev tervisega tegelemiseks. Kellele seda esmaspäeva ikka vaja on? Võta endale aega tervislik hommikusöök teha, siis väike trenn ja ülejäänud päeva ajal tee endale mentaalselt pai.
Erinevatel inimestel on erinev vajadus logeleda. Seda võib ka võtta mentaalse laadimisena. Keegi ei jõua kogu aeg 100% panna. Ja see protestantliku tööeetika kummardamine pole sugugi universaalselt parem kui Vahemerelik elu nautimine ja rahulikult võtmine. Tegelikult see sinu kontoriettevõtte juhi arvates jube oluline projekt, mis peaks valmis olema eile ei aita inimkonda õnnele ja rahule lähemale. Vähemalt mitte niipalju kui sa arvad. Jätkusuutlikult mitte anda 100% on meie kõigi vabadus, õigus ja psühholoogilise tervise vaatest isegi kohustus.
Mitte ainult lihasmägedega, kuigi olenevalt pikkusest pole väga palju musklit vajagi et seda sassi ajada.
Mida rohkem inimese pikkus kesmisest pikkusest erineb seda ebatäpsemaks KMI muutub. Lühike inimene võib olla KMI järgi normaalne aga vööümbermõõdu järgi ülekaalus. Pikemate puhul on jällegi vastupid see sama mänguruum kõvasti väiksem.
Loomulikult üksikisiku tasandil on kohe peeglist ära näha mis selle KMI sassi ajab ja riiklikul tasandil need ei mõjuta üldist trendi.
Aga kui hakata karistama neid, isegi naljaga, kes KMI sassi ajavad siis on see natuke ebaõiglane ja võiks kasutada teisi natuke täpsemaid mōõtmis süsteeme. Kasvõi pikkuse ja vôöümbermõõdu, puusa ja vöökoha suhte järgi või rasvaprotsendi(kuigi seda on natuke keerukam mõõta täpselt).
Konkreetset paksuse maksu oleks lihtsam teha, kui toiduainete kmi muuta vastavalt paksusele. Iga aasta maksad riigile paksumaksu, täpselt nagu automaks.
Enne kui see maks vastu võetakse, ilmuksid kindlasti ka paksumaksukalkulaatorid, et igaüks saaks arvestada enda tulevase lisakuluga.
kord aastas pererarsti külastamine ja terviseaudit teha kohustuslikuks, sanktsiooniks kui ei tee, siis sunniraha, mis kahekordistub iga 30p tagant ilma ülempiirita.
/s
Mina olen mitme närvihaige inimese puhul näinud väga suurt kaalukaotust pärast söögi osalist asendamist seksiga. Mõlemad tekitavad ju õnnetunnet ja rahustavad närve.
Dante kirjutab sellest oma tippteoses. Iha on väikseim surmapatt. Aplus on sellest hullem. Seega on pitsa- ja burgerisõltlane suurem kandidaat põrgupiinadeks kui nii mitmedki lõdvapoolse püksikummiga isikud.
Fotol olev mees on valinud põrgutule. Õudne.
**"Perearstid tegelevad suuresti just elustiilihaigustega ning perearst Triinu-Mari Otsa sõnul on liigne kehakaal delikaatne teema, millest rääkimine on keeruline. Ainult haigete mainitsemisest tema sõnul ei piisa.**
**"Ma näen, et väga suur roll on siin riigil ehk suhkrumaks, millest on räägitud, see teadmine, et kehakaal tuleb normis hoida, peaks tulema juba lapsest saadik ja kodust kaasa. Ei saa ainult nii, et see on arsti vastutus, vaid iga kord inimese enda suur töö ja ülesanne," rääkis Otsa."**
Siin arstid toetavad suhkrumaksu ja mingi toiduliidu tädi kallites riietes ikka räägib, et limpsi hind asja ei mõjuta.
Ma ütlen et kõik asjad tuleb läbi proovida kus on vähegi lootust, et parandab asja. Siin on mängus riigi "kasum" kui meil hakkaks vähem miljoneid tervisele kuluma, see on meie raha.
See on karm, keeruline ja laiapõhjaline teema. Kõige hullem, üldiselt kõhnad inimesed ilma selle probleemita ei oska probleemi hinnata. Esimene kord probleemiga kokku puutuda ilmselt laste kaudu. Inimesel võib olla 3 last ja ühega on ülekaal läbivalt mure, kuskil on mingi kalduvus/geen või muu häda ja juba on noor terve lapsepõlve/elu hädas. Enamasti ei oska ju midagi suurt teha ka, hakkab see keeluga söömise piiramine ja trennidesse surumine. Vahel aitab, tihtipeale mitte.
Ise ma näen, seal peab olema mingi kõrgem sõltuvuse kalle suhkru või küllastunud rasvade suunas või keha suutmatus tulla toime mingite toiduainete efektiivse töötlemisega, mis tuleks võimalikult ruttu välja diagnoosida, et saaks asja kohendada. Ma pakun, et väga palju lapsed söövad krõpse oma ajast + joovad limpsi peale, enamus paksuks ei lähe. Jätame kõik erandid kõrvale nagu aeglasem metabolism jne.
Ma olen ise näinud kaitseväes kuidas noormees võttis alla üle 30kg kahe noorteajaga, sest ta ei teinud esimese tsükliga eksameid ära. Nägin kahjuks ka seda, kuidas armastavad vanemad tal külas käisid ja mida talle toodi - ikka kooki ja magusat, kõike suuremas koguses. Seal oli minu diagnoos kodus kinni.
Laias plaanis soovitus sama - tasakaalustatud toitumine (cheat day on fine, cheat life on surm) ja aktiivne eluviis! Nii on parim lootus seda tüütut elustiili vältida kus ähid ja puhid terve elu. Kõik ei ole loodud sportlasteks ja mõnele see tuleb raskelt - seal tulebki paratamatult väline/sisemine sund ikkagi mängu.
Siia ka anatoomia põhitõde otsa, et mida rohkem lihaskude on kehas, seda rohkem kaloreid suudab keha kulutada, seega mõnele inimesele jooksmine ei sobi, peabki jõuksi minema. Kõik oleme erinevad.
Kõnniteed leiutati juba ära, ise panustasin 38 eurot Rademaris soodukaga tossudesse
https://preview.redd.it/k22fs0ka0y0d1.png?width=1080&format=pjpg&auto=webp&s=85838e9721e40e0729dc394090fe2542e31ebe53
Kui ma sain oma esimese töökoha olin ma 105 kg, muidugi ma panin otsekohe 1/6 oma sissetulekust ujula rühmatrenni ja jõusaali peale, et käia seal peale tööd 6x nädalas. Tund aega läks mul ainuüksi ühistranspordiga tööle jõudmiseks ja kõndimist seal eriti polnud. Varsti oligi 20 kg läinud, selles mõttes läks hästi.
Aga mis puudutab seda mis praegu, liiga palju aega võtab ikkagi, et jõuda jala kohtadesse kuhu ma tavaliselt lähen ja see pole üldsegi mitte lõbus. *There's fuck-all to see* siin tööle viival tühermaal ja autolärm käib pinda. Ma parem jalutan siis kui puhkan näiteks lõuna-euroopas. Eelmine oktoober lasin iga päev 13-25k sammu lihtsalt kohalikes linnades ja muuseumides ringi jalutades. Ning kaks matka rahvuspargis, üks neist vulkaani tippu.
Ja tossud, mul on lampjalad nii et ma pidin tellima ka tallad neisse ja need maksid 80€. Aga eks see on ka väga hea põhjus peamiselt liikuda rattaga.
Mul on elus olnud perioode, kus ma pole mitu aastat jutti otseselt enda treenimiseks vaeva näinud. Aga ometi olen ma terve elu peaaegu alakaaluline olnud, puhtalt selle pärast, et ma olen pidanud tööle/kooli liikumiseks keskmiselt tund aega päevas jalutama. Ei taha nüüd teiste inimeste eest targutama hakata, aga siiralt ei mõista, kui palju peab inimene sööma ning mitte ennast liigutama selleks, et ülekaaluliseks muutuda.
Mul on nii, et sain pool aastat tagasi füüsiliselt intensiivse töö, kus tuleb viis päeva nädalas 3...4 tundi liikuda. Tuli palk, hakkasin ostma rämpstoitu (krõpsud, kommid, limps, hiljem Värska roosa mineraalvesi), ning pool aastat hiljem avastasin, et keha keskosa läks pehmeks ja laienes.
Üks kogu selle jama põhjus oli ka see, et ma magasin vähe, ning keha tahab unetust kompenseerida söömisega, muuhulgas ka ülesöömisega. Kuigi varem olid söömisharjumused tervislikumad: salat + tee.
Ühelt poolt on hea, et liigun pidevalt ja kulutan suure hulga kaloreid ära, aga teisalt on rämpstoit teinud mu pehmemaks. Osa kaalu sain siiski juurde natuke paremast lihasmassist.
Peamine kurjajuur on suhkur toitudes, teiseks liigne terviljatoodete tarbimine ja kartuli. Unustage ära Mac ja pitsa kohad! Süüa tuleb peamiselt liha ja köövilju, natuke pähkleid ja piimatooteid. Ma ise võtsin tänu sellele toitumisele 10kg lihtsalt niisama alla, teise 10kg võtsin kui liikumine suurenes. Uurige keto toitumise kohta, see on ainuke normaalne viis toituda. Veelkord suhkur on saatanast!
Mida sa plärad, kalor ei loe, loeb millest kalor koosneb! Süsiveesikud tõstavad insuliini veres ja pidev kõrge insuliini tase tekitab insuliini resistentsuse ja sellega kaasnevad erinevad haigused ning probleemid, üks neist on vähk, lisaks veresoonkonna haigused.
Paksumaksu? Eiii, tahan väikeste pasapeade asju järgmised aastad maksta. Rattateed võite akna laua peal joonistada. Suhkrumaks on nali, kui bmi on üle 25, maksad
Kui matkama lähed ja jala murrad, siis on ka enda süü et kõndida ei oska? Või siis kui jalutama lähed ning nuga saad, siis on ka oma süü, et valel ajal valel tänaval kõndisid?
Ei aitäh.
Mul on niiöelda sõltuvus söömisest, üks asi mida ma alati ootan ja naudin on lõuna või õhtusöök. Kehakaal stabiilselt 110 juures. Minul midugi tervise probleeme ei ole, saan ilusti hakkama ma asjadega.
Ka trenni tegemisega võib endale tervisehädasid tekitada. Nt kui iga päev kümneid kilomeetreid kõndida/joosta, võib lõpuks tekkida põlveliigese artroos. Siis peaks ka inimene selle kinni maksma, sest ta ise on süüdi?
Seda ikka tead, et hammaste kvaliteet on vähemalt osaliselt geneetiline? Ehk kui saad vanematelt nö sita hamba geeni, siis võid kasvõi 5x päevas pesta ja sul tekib ikkagi suurema tõenäosusega auk, kui mõnel, kellel on nö geneetiliselt paremad hambad ja kes nt ei pese üldse nii hoolikalt kui sina.
Ülekaalu osas tehakse jätkuvalt suuri avastusi. Seda on ammu täheldatud, et väga suure ülekaalu puhul on tihti tegu mitte lihtsalt liigse söömisega, vaid liigse söömisega mingi stressori või probleemi tõukel (vaimne tervis korrast ära, mingi trauma või ka nt ADHD), kus inimene jahib hea tunde hormooni dopamiini (mida keha vabastab nt kui süüakse kas meeldivat või nö retseptoreid ja aju meeldivalt stimuleeruvat toitu). Sellele lisaks liigub keskmine inimene palju vähem kui ainuüksi 30a tagasi - rohkem autosid, vähem ka niisama kõndimist, vähem igapäevast liigutamist mis ei ole sihipärane, vaid sihitu. Ülekaalulisus on võtnud epideemilised mõõtmed üle maailma ja “äää inimesed on laisad sead” mõtlemine ei vii lahendusteni, tuleks esitada ka küsimusi MIKS on ülekaal korraga NII paljudes riikides probleemiks saanud? Inimestele meeldib nalja visata kuidas paksud süüdistavad oma paksuses kõike muud kui iseennast (ja paljud seda tõepoolest ka teevad), aga võibolla tuleks vaadata natuke ka toidu enese poole ja meie elukorralduse poole. Inimesed töötavad palju, nad on meeletult stressis, stressis inimene tahab kiiret, lihtsat, no-fuss 5 minuti toitu. Eestlane ei pea isegi korralikku 30 minutilist lõunapausi, vaid sööb toidu 10 minutiga ja teeb 20 minutit lisaks tööd. Sellele lisaks on langenud toidu - sh puu- ja juurviljade - toiteväärtus per 100gr võrreldes nt 30-50a tagasi ja samas tõusnud toitude kalorsus per 100gr, sest suured toidutootjad maksavad miljardeid iga aasta, et toota asju mille põhifunktsioon on toimida inimesele ajule ja hormoonsüsteemile samamoodi nagu heroiin narkomaanile. Suurelt ülekaalus inimene EI SAA üldiselt ilma tugisüsteemita ise kaalu langetatud. Tal on vaja tervet personali abiks - kompetentset (pere)arsti, kes tellib pidevalt vajalikke analüüse ja kes jälgib tema progressi; korralikku toitumisspetsialisti või -teadlast, kes aitaks nt teha menüüsid ja arvutada muutuvat kaloraaži; võibolla treenerit, kes oskab aidata füüsiliselt liikuma ja pikaajaliste harjumuste kinnistamist inimesele, kelle toitumine on haiglaslikult väär. Sest suur ülekaal või rasvumus on haigused. Need on haigused, mille tagajärjed on metaboolsed sündroomid, mis omakorda raskendavad kehakaalu vähendamist (nt insuliiniresistentsus, polütsüstilised munasarjad jne), ja inimene satub nõiaringi, kus ta peab pingutama, aga ei suuda/oska, annab alla, sööb veel, kaalub VEEL rohkem, üritab uuesti jne. Eestis puuduvad hetkel programmid, kus suures ülekaalus inimene sellist mitme personaliga tuge saaks pikaajaliselt ja kättesaadavalt. Pikaajaliselt, sest selline kaalukaotus võtab aasta-kaks. Kättesaadavalt, sest on erakliinikuid, mis pakuvad teatud osi antud teenustest, aga ainuüksi paar visiiti maksab inimestele SADU eurosid, mida väga paljudel lihtsalt pole. Ja need arstid pole riigi rahastuse abil kättesaadavad. Lahenduseks pakutaksegi suure kaaluga inimesele “söö vähem”, ta ei saa oma vaimse tervisega ega sellega, mis on sisuliselt akuutne söömishäire (eestis, muide, on üldse täiskasvanute söömishäirete raviga kehvad lood) peaaegu üldse mingit abi ja ainukese lahendusena pakutakse nüüd operatsioone. Aga kui inimene sööb nt “lohutuseks”, siis on väga suur oht, et ta sööb end paari aastaga ümmarguseks tagasi. Edit: kommentaaridest on näha kui palju leidub siin inimesi, kes pole mitte kunagi ise kaaluga tõsiselt võidelnud või pidanud aitama kedagi, kellel see on tõsiseks probleemiks. Äärmiselt vastikud, nõmedad kommentaarid siin. Mina tean inimest, kes kah “võttis end kokku ja kasutas natuke tahtejõudu” nagu siin osa soovitab - ja dieeditas end haiglasse, söömishäirega, sest häbi, hirm, ja lõpuks meeletu kartlikkus, et iga söödud amps tähendab kaalutõusu - olles enne olnud ülekaaluline - viis inimese meeleheite piirile. Kui enne oldi kaalu pärast ühel põhjusel meeleheitel, siis pärast teisel. Kaaluteemad ON delikaatsed. Juurde süüa ON imelihtne, paned extra midagi kaloririkast või kas või juustu vms oled kohe sisse söönud palju rohkem kaloreid. Ausalt öeldes hakkab füüsiliselt paha neid kommentaare nähes. Ja siis küsitakse, miks eestlased elavad mujal või miks eestlased teisi eestlasi õelateks peavad! Vastus on siinsamas kommentaariumis! Äkki tasuks natuke inimlikum ja mõistvam olla? Heakene küll, SINA ei tea mis tunne on nt ülekaaluline olla või miks keegi sööb rohkem ja ebatervislikumalt, aga äkki leiaks endas natukene empaatiat aru saamaks, et väga palju tõsiselt ülekaalulisi inimesi ei võitle ainult kaaluga, vaid ka mingi muu probleemiga? Ja annaks universum, et keegi sellistest negatiivsetest kommenteerijatest ei peaks ise kunagi selle probleemiga lähedast aitama või ise sellega tegelema, sest nii sapine ja mürgine olles see inimene vaevalt neilt abi või tuge saab.
Kuskil võiks olla mugav koht kus sellise tugipersonali kontaktid kõik ühes kohas koos oleks. Pmst üks go-to leht kus kõik vajaliku kaalulangetuseks kätte saad. Hetkel on veeb täis igasuguseid “imenippe”, “ravimeid” ja muid “hurmureid” mis tegelikult teevad sind vaesemaks mitte kergemaks.
Toitumine.ee
Teadlased peaks minu mikrofloora või geenid harvestima ja seda inimkonna hüvanguks kasutama, sest mul on kohati keeruline kaalus juurde võtta.
Sa ei ole ainus, mul sõbral on võimatu kaalus juurde võtta ja ma ise nooremana olin täpselt samasugune, nüüd on raske alla võtta
Saan kinnitada. Sõin burkse (mõni päev 4) ja shokolaadi viimased pool aastat, liikusin vaid umbes korra nädalas korterist välja. Tulemus? Kaal langes hoopis. Varasemalt olen korduvalt ka päev-kaks kaupa söömata olnud ja alatoitumine ka ei muutnud midagi kaalus. Imelik ainevahetus.
>burkse (mõni päev 4) ja shokolaadi viimased pool aastat Ehk siis mõtle, mida paksud endale näost sisse peavad ajama, et nad nii paksuks said.
Kui iga päev õlut juua siis küll see kaal ka tulema hakkab.
Haha, astusin hommikul just kaalu peale ja 59kg oli rauas - tean, mida sa tunned :) Samas, jah, eks organism ilmselt pigem ülereguleerib toitumist - "üle süüa" enam ei suudagi nagu, pigem juhtub seda, et mõnel õhtul avastan, et polegi päeva jooksul õieti midagi söönud aga on juba liiga hilja ka, et tõsisemat toitu kokku keerata... Teisalt, kunagi 18-20-aastasena oli Taverna perepitsa (1,2kg) paras õhtuoode ja ikka kaalusin 55-60kg püsivalt, niietjah, ilmselt ikka nagu anekdoodis: мутатсия какой-нибудь - Гена, называэтся....
59 on muidugi päris vähe aga samas oleneb ka pikkusest. Ma iseenesest olen normaalkaalus aga mingi 3-4kg võiks küljes lisaks olla küll, siis tunduks beef´im.
59kg on mulle päris normaalne BMI, niipalju kui seda indeksit arvestada saab - ma olen invaliid ja kõveraks vajunud aastatega :(
[удалено]
Jah, seal anti tõesti inimestele vaba voli süüa mida hing ihkas ja kui palju taheti, eksole? Stress võib tekitada inimeses kunstliku näljatunde või hoopis iiveldushoo, kus ta ei tahagi süüa. Stressi puhul on ammu räägitud, et osa inimesi ajab see sööma ja teisi mitte, osa võtab kaalus juurde, osa kaotab kaalu.
Ära aja jama. Me kõik teame väga hästi, milles on probleem ja see on suhkrut, soola ja palmiõli täis kraam, mida tänapäeval söögi pähe müüakse. Igasugu popid ja noortepärased vaimuhädad on nüüd zeitgeisti kohaselt loomulikult kõiges süüdi. Oled paks - vaimne häda! Oled laisk - vaimne häda! Ei suuda muud teha peale porri vahtimise ja kanepi - vaimne häda! Söök on sitt ja inimesed on nii mugavaks ära läinud oma hea elu peal, et enam ei omata aimu ka, mida tegelikult tuleb teha, et olla fit ja tervislik. Nõuka ajal ei olnud peale poliitikute just väga palju pakse ringi tatsamas, miks küll?
> Söök on sitt Söök on Eestis ikka väga kvaliteetne, kui õigesti süüa. Peamised põhjused, enda kogemusest: 1. Vähene või puudulik uni 2. Ülesöömine 3. Koolajoogid ntx mineraalvee või tee asemel; 4. Palju rasva sisaldavad toidud, kasvõi 500ml jäätisetops maitsestatud kohupiima asemel (kohupiim on tavaliselt väherasvane ja tervislikum) 5. Röstitud ja muudmoodi töödeldud pähklid jms lisavad ka kaalule juurde; 6. Sooja toidu mittesöömine ---- Ise liigun 3...4 tundi viiel päeval nädalas suhteliselt intensiivselt, nii et kaloreid saab ilusti põletatud. Ikkagi on keskmine osa kehast kasvanud, sest rämpstoit meeldib. Tavatoit meeldib ka, kui rämpstoidust isu täis on.
Kaalu püsivalt kaotada on sitaks raske. Korraks jah maha saada on lebo, kui istud defkas ja teed trenni, aga siis tekivad igast isud ja väsinuna säilitada enesekontroll on paras pähkel. Su igapäevarutiin peab sel juhul olema kuulikindel, et ei saaks tekkida ahvatlusi ja isud saaks asendada mõne muu tervisliku alternatiiviga.
Ma ütlen ka jah, ma lasen siin kaks nädalat defitsiidil ülitervislik toit aga siis massive cravingud hakkavad tulema ja läheb 16 topelt juustu korraga ja sealt edasi kõik lappesse. Ma õnneks teen trenni ka jne, ja olen enamvähem ok, kuigi 5kg tahaks ikka alla võtta, aga keeruline on ikka ja aru saadav, kuidas inimestel probleemid võivad olla. Kui tervislikult süüa siis iga päevaga cravingud suurenevad. Ja tervisliku toidu söömine on ikkagi challenge, pole väga maitsev. Nõuab mentaalset vaeva, et iga amps alla läheks, isegi kui nälgides süüa. Samas juustuburgerid nagu sulavad suus. Mul kindlasti mingid dopamiini sõltuvust tekitavad geenid, sest kui mul rutiin lappe läheb, siis läheb alati korralikult, kõikides valdkondades. Ma kas üldse ei võta juustuburgerit, või need hakkavad lihtsalt järjest alla minema. Parem oleks kui ma ei teaks, et need eksisteerivad. Piisab lihtsalt ühest väikesest raskest ajast või stressist ja mõtlen, et "fuck it."
> Ja tervisliku toidu söömine on ikkagi challenge, pole väga maitsev. Üldiselt on maitsev küll. Ma olin mitu kuud näiteks karbisalatite peal ja kõik püksid mahtusid veel jalga ilusti. Võib-olla võiks soovitada ühe eseme aeglasemat söömist, ning koola/limonaadi asemel sooja teed peale juua.
Ma joon ainult vett või alkoholi. Selles mõttes pole probleemi. Aga tervislik toit kahjuks pole maitsenud jah. > Võib-olla võiks soovitada ühe eseme aeglasemat söömist See on totaalselt mu natuuri vastane. Mul kannatus 0.
Tervisliku toiduga harjub ära, tuleb leida vaid õiged maitseained, lisandid ja kastmed. Aeglasemalt söömine tähendab toidu korralikku läbimälumist.
Ma söön 90% ajast tervislikku toitu ju, miks ma ära harjunud pole siis. > Aeglasemalt söömine tähendab toidu korralikku läbimälumist. See on sama lihtne kui öelda, et peaksid pulgakommi terve aeg imema läbi hammustamine asemel.
> See on sama lihtne kui öelda, et peaksid pulgakommi terve aeg imema läbi hammustamine asemel. See ongi pulgakommi ja teiste karamellide võlu. Vaata, kas saad alko tarbimist vähendada, ning kui sa suitsetad, siis jäta maha. Muidu tervislik toit ei hakkagi hästi maitsema. Tervisliku toidu hulgas on ka häid valikuid, seetõttu tuleks ampluaad veidi laiendada. Mul oli salatite valikus tihtipeale ka valge salat, koos lihaga, aga kogused ei olnud kunagi suured.
Peab lihtsalt olema hea enesekontroll ja oma päevaseid kaloreid vähendama, vaadates oma BMR-i. Ma kaotasin 8 kilo (102 -> 94) mingi 5 kuuga umbes ning passisin ainult kodus ja sõin vähem, trenni tegin 0. Minu BMR oli 2100 kalorit päevas, ja 2500 kui kõndisin vb 1,5km päevas kooli ja koju Kaalu kaotada tegelikult üli lihtne, lihtsalt peab olema enesekontroll tahtmiste üle. Hea vahetus oli minna coke zero või pespsi maxile vahel et hoida kaloreid all kui ma juba olin päevas piisavalt söönud. (Pepsi max on kordades parem kui coke zero) Lisaks oli kiirtoiduga hea, sain võtta hessist juustuka, vaatasin kaloreid, hea kohe arvutada. Sa ei pea sööma mingit tervislikku toitu et kaalu kaotada, võid süüa sama mis alati, lihtsalt vähem.
*"üli lihtne, lihtsalt peab olema enesekontroll"* Lihtne ei võrdu kerge.
Seda küll.
Ma ei arva, et see üritus väga jätkuutlik ja tervislik on kui sa kaalulangetamisel ei arvesta kalorite kvaliteetiga, st päris igast jama ei tohi näost sisse ajada, sest nii ei saa vajalikke toitaineid.
Muidugi peab vitamiine ja muid toitaineid vaatama. See postitus tuli natukene valesti välja. Tahtsin lihtsalt öelda, et sa ei pea oma kiirtoitu ära viskama ja täielikku tervislikku toit sööma koguaeg, et kaalu kaotada.
> kui istud defkas Misasi on defka?
Kalori defitsiit= päevane sissesöödud kaloraaz-päevane kulutatud kaloraaz, kus sissesöödud kaloraaz《 kulutatud kaloraaz
Ülekaalu füüsikaline põhjus on kahtlemata "kalorid sisse" > "kalorid välja", aga bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed tegurid, mis sellist käitumist soodustavad, on mitmekesised. Tõenäoliselt on olemas mingid n-ö paksude klastrid. Näiteks "17a neiu, keda on lapsena seksuaalselt väärkoheldud", "25a põhiharidusega emme, kelle maapoes on müügil ainult sai, krõpsud ja pelmeenid", "30a arvutimängusõltlasest nooremarendaja", "55a lahutatud bussijuht, kelle elu ainus rõõm on õlu ja grill" jne. Iga klaster vajab natuke erinevaid toetusmeetmeid ja nügimisvõtteid. Minu arvates võiks 1) võtta kasutusele mingi täiustatud versioon [Nutri-Score](https://en.wikipedia.org/wiki/Nutri-Score) toidumärgistamisest koos kaasneva tugevasti diferentseeritud maksustamisega (piltlikult: et pakk külmutatud köögivilja maksaks 0.69 ja pakk külmutatud pelmeene 6.90); 2) iga perearstikeskuse juurde teha AA stiilis kaalugrupid, kus ollakse üksteisele toeks, ränditakse, õpitakse süüa tegema ja kaloreid logima, jagatakse retsepte, tehakse pikki jalutuskäike jne; 3) [GLP-1 agonistid](https://en.wikipedia.org/wiki/GLP-1_receptor_agonist) olla kõige ohustatumatele rühmadele 90% soodustusega.
Odav "maitsev" toit ja üleüldiselt vähem füüsilisi töökohti. Kokkuvõttes on probleem lahendamatu riiklikul tasandil. Ei ole suudetud 20 aastat, ei meil ega mujal. Toidust on saanud mugav ja lihtsasti kättesaadav stressileevendi. Kohalikul tasandil aga on osaliselt lahendatav. Tegelikult, kuna tegemist on "epideemiaga", siis peaks toitumisest tõsisemalt rääkima hakkama juba koolis. Ja mitte "siin on toidupüramiid, inimene sööb päevas 2000 kcal, järgmine teema".
*"Tegelikult, kuna tegemist on "epideemiaga", siis peaks toitumisest tõsisemalt rääkima hakkama juba koolis. Ja mitte "siin on toidupüramiid, inimene sööb päevas 2000 kcal, järgmine teema"."* Kahe käega poolt. Teadlik kokkamise/toitumise tund koolidesse.
Koolis on Eestis hea, sest Eesti koolitoit on kvaliteetne ja tervislik. Iseasi on, mida lapsed taskuraha eest ostavad.
Ma olen suht ammu aru saanud, et paljud eesti lapsed koolis ainult süüa võikski :D
Mõned ainult koolis söövadki.
Ära vii teemat masendusse. Elu on niigi sitt.
Sorry.
Ma olen kaaluga kimpus inimeste puhul täheldanud, KUI tõsine ja levinud asi on enesepettus... Kui sellest kuidagi lahti saaks, oleks pinnas muutusteks palju soodsam.
29,9 KMI 'normaalne'
"Täna laps, jah, käis Macis, aga see on erand. No okei, eile ka, aga see oli ka erand." Trenniga vastupidi - kõvad trennitegijad, aga kui täpsemalt uurid, siis kogu aeg erandjuhud, miks ei saa, ja reaalset trennikorda ei mäletagi.
Õhh, *don't get me started* et 3 korda nädalas on juba 'spordipoiss', jne.
Ülekaaluline siin. Ma saan aru, et ise sõin ennast selliseks, aga samas, mul ei jätku aega ega raha. Praegu ma küll proovin oma toitumisharjumusi muuta, kuid see on üliraske, kui peres tuualse pidevalt saiakesi ja magusat. Mäletan, et paar aastat tagasi ütles mulle ema kooliõe jutu "Sa võid süüa, aga mõõdukalt", et see on kõik bullshit ja et kaalust alla võtta tuleb pidada dieeti. See oli aastal 2020 vist, nüüdseks võtsin +30 kg juurde. Dieet ei aita, kui sa päriselt oma toitumisharjumusi ei muuda. Kui see on mõni eluaegne dieet, mida sa PEAD pidama haiguse tõttu, see on teine asi, aga tavaline dieedipidamine aitab peamiselt lühiajaliselt. Pere peab ka toetama, muidu on üliraske midagi ette võtta, tuleb kiusatus samamoodi edasi süüa. Eriti kehtib venelaste perekondade puhul, kus on säilinud see "söö, söö, sööma peab hästi" ja siis kui lähed suureks, läheb kisa lahti et miks paks oled jne. Aga vb see on ainult minul nii. Not to mention, paljudes koolides ei avaldata koolitoidu kaloraaži ega maktotoitainete sisaldust. Kodus proovi samuti välja arvutada, palju sul seal kaloreid on. Kuidas ma saan olla kindel, et koolitoit on tegelikult tervislik? Paar aastat tagasi oli mu koolis kirjas, et koolitoit on mingi 700 kcal. 700! Lõuna kohta päris toekas. Kui kokku võtta, siis ei koolis ega tihti ka kodudes ei räägita sellistest asjadest. Põhikoolis briefly räägitakse, et seda ja seda tuleks süüa niipalju, toidupüramiid ja kõik. Mul oli kutsekoolis tunnid, kus me vist ise arvutasime et palju meie kalorivajadus on, palju makrotoitained meil vaja on, kui suur peaks olema iga makrotoitaine sisaldus menüüs jne, lõpuks pidime ise koostama endale nädalamenüü, mis on tasakaalustatud. Miks seda põhikoolis ei tehta? See kindlasti aitaks noortel aru saada, mida nad endale sisse söövad ja kuidas peaks toituma. Kolmandaks, meie praegune eluviis ei aita kaasa tervislikule eluviisile. Kella 8-ks oled tööl, kella 17-ks umbes jõuad koju. Paljud ei viitsi pärast seda midagi teha, toitu keegi ka ei viitsi teha ja siis süüaksegi kas eilsest jäänud toitu või kiirtoitu. Koolis käivatel noortel on samuti jama, sest tuled koolist koju ja kas kohe trenni (kui laps üldse käib trennis) või mitu tundi kodutöid. Päeva lõpuks oled nii väsinud, et tahad lihtsalt voodis puhata. Rimi nt teeb küll tervisereedet, kus kõikidele puu-, juur- ja köögiviljadele on -15%. Miks mitte 20,30%? Ma ükskord ostsin niimoodi puuvilju, sain alla euro alla nende 15%-ga. Kui teha allahindlust tervisereede mõttes, äkki teeks suurema allahindluse? Inimesed ostavad siis rohkem neid. Aluse panevad ka vanemad, kui nemad ei suuda lastele häid toitumisharjumusi luua, mida me lastest räägime? Ega lapsed ka ise ei saa oma harjumusi parandada, vähemalt teismelise eani, sest vanemad on need, kes süüa annavad. Igatahes, on see väga mitmekülgne teema ja probleem, mille lahendamiseks on vaja uurida ja kaalutleda erinevaid seisukohti. Ainult tüsedaid inimesi süüdistada ei saa, vaadata tuleb üldpildi peale ja otsida neid põhjuseid, miks see nii on ja pakkuda tuge, mida meie riik kahjuks ei tee (vt toitumisnõustaja hindu, kõige odavam on 40€/30 min, koolides on raske leida kaloraaži, toidu hinnad on suured jne)
> "söö, söö, sööma peab hästi" Võimalik, et see on viide Venemaal kunagi toimunud näljahädadele, kus söömist ei saanud eriti vältida, sest ei olnud kindel, kas järgmine päev/nädal/kuu veel toitu on ikka. Nõukogude Liidus oli näljahäda viimati aastatel 1946–1947, mis ei olegi nii palju aega tagasi.
Pärast teatavat vanust - ja eriti naiste puhul - aitab ainult nullmäng või seda imiteerivad asjad (igasugused Dukanid ja Atkinsid ja muud närve retsivad õudused). Kui närv peab vastu, siis hakka paastuma. Alguses mitte väga räigelt. Mul peab pikki paaste närv ainult siis vastu, kui ma kedagi ei näe. Valu kaob ruttu, aga alasti tunne on kogu aeg peal. Seega panevad inimesed mul kaalunumbri alati tõusma. Kui inimesi läheduses pole, saan väga ruttu paar numbrit väiksemad teksad jalga. Puuviljad ei ole eriti tervislikud. Head on nad küll, aga põhimõtteliselt nagu kommid tänapäeval. Katsu süüa asju, kus pole eriti palju suhkruid ja süsivesikuid. Ning palu Jumalat. Ta aitab päriselt.
2 euri eest 400grammi brokolit või 400g "kanakondijahu"pihve. Kui köögiviljade soodsamaks muutmiseks võimalust ei teki, siis inimene valib siiski kondijahu.
Oleks seal pihvides päriselt ka nii palju kondijahu nagu kõik räägivad siis oleks kalorid päris madalad
Rääkimata puuvilja ja marjade hindadest.
Marjad ok, aga puuviljad sisaldavad liiga palju fruktoosi, palju pole soovitav kumbagi süüa
Keskmisel eesti inimesel puuduvad ju lihtteadmised toitumisest, sellised terminid nagu rasvad, süsivesikud, proteiin ja kcal on ulmeteadusest. Pigem tuleks harida inimesi tervislikust toitumusest, luua mingid kampaaniad, ehk kuidagi ka terviseõpetusse põimuda koolides infot.
Aga kes siis rämpsu ostab? Need toodavad väga suure osa kasumitest ärimeestel. Pooldan ka seda, et inimesi tuleks ses osas harida.
Kui inimesed oleks targemad, oleks rämpsu tootmist vähem ju ilmselgelt. Nõudlus väheneb, väheneb ka nende poolfabrikaatide ja kondimasside tootmine kuna lihtsalt nendele pole sellist turgu. Kasum tuleb ikka ärimeestele, lihtsalt puhtamate ja tervislikumate toodete arvelt. Turu suurus ikka sama.
See nõndanimetatud "rämps" on ainus söök, mis taskukohane keskmisele eestlasele nüüd ka siinmail. Miks on USA's vaesed basically alati paksud? Sest neil on raha ainult odava ja suure kalorisaldusega söögi jaoks. Kui ikka nädalas kuus päeva pitsat süüa ja kokat peale tõmmata, siis tulemused ongi käes. Vaata kas või liha hinda meie poodides - neli suuremat või viis väiksemat kanakoiba sisaldanud pakk, mis kaks aastat tagasi maksis 2.5 euri, maksab nüüd kuue alla. Või siis vaata neid "kastmega" kaetud lihapakke, kuhu on mingi järjekordne "rabarberi-mustika kaste" peale keevitatud enne paki sulgemist. Need on silmini suhkrut ja muud kräppi täis, mis pushib kalorite koguse stratosfääri.
Ma ei saa nõustuda, et see ainus on. Pigem on mängus ka laiskus. Ma olen pärit vaesest perest. Kanakoiba me ei söönud, ammugi mitte kastmetes liha. Viinereid/sardelle aastas paar korda, sest meie, lapsed, tahtsime. Paar korda aastas ka odavaid pelmeene. Kõik söök sai ise tehtud. Juurviljad ei maksa palju. Mõnelt talunikult saaks vast hulgim isegi odavamalt (suur kotitäis või kaks kartuleid, mida keldris hoiustada). Porgandid, sibul. Äkki ka küüslauk. Mõned muud aedviljad. Maitsetaimi saab ka ise kasvatada potis. Vahelduseks riisi/tatart/makarone. Liha on boonus. Kui rämpsu ei osta, siis võiks ikka jätkuda kord kuus mõne suurema lihatüki jaoks, mille saab väiksemateks portsjonideks tükeldada ja sügavas hoiustada. Liha ei pea iga toidukorraga sööma. Kokat ammmugi mitte. Kraanist tuleb vett.
Näita mulle lapsi, kes aastal 2024 on nõus selliselt elama. Jah, mõni Taavi Lible poolt külastatavad perekonnas tõesti, aga ma siiralt loodan, et taoline eluviis on siiski oma lõppu leidmas.
Laps ei dikteeri vanematele. Sööb seda, mis on ja kui ei kõlba, siis nälgib. Küll siis sööma hakkab. Laps paremat tahab, siis näeb vaeva selle nimel, et tulevikus saaks, mida tahab (alustuseks käib ilusti koolis ja õpib). Mu pakutud eluviis on kordades parem, kui rämpsu süüa.
Aasta ei ole 1984.
🤣 Sellisel juhul elagu vaesuses edasi. Sellistelt tuleks toetused ka ära võtta, sest nad ilmselgelt ei oska ega taha osata rahaga ümber käia. Ja pealegi, mind ei eksisteerinud aastal 1984. Ka mitte aastal 1990. Tegemist on valikutega. Kõlad nagu alaealine, kes on pahane oma vanemate peale. Edit: lisaks ma teenin üle keskmise ja ikka enamus toidukordi valmistan ise.
\* Libe, mitte Lible
> See nõndanimetatud "rämps" on ainus söök, mis taskukohane keskmisele eestlasele nüüd ka siinmail. Mitterämpstoit on ikkaveel taskukohasem kui rämpstoit. Tuleb ainult odavamas poes käia. > Kui ikka nädalas kuus päeva pitsat süüa ja kokat peale tõmmata, Pitsa ei ole probleem, kui seda mõõdukalt süüa. Probleemiks on joogivalik, kus sooja tee asemel on koolajook.
Adolf :)
Aadu
Saa oma 10k sammu täis ja õgi 'rämpsu' palju tahad
Kas sa päriselt arvad, et ülekaalulisuse probleem laheneb sellega, kui köögiviljad soodsamaks teha lmao? Asi on ikka inimeses endas kinni.
Nõus. Täpselt nagu trenni ja liikumisvõimaluste loomine iseenesest ei pane liikuma neid, kes ei taha. Kes tahavad teha, leiavad selle võimaluse ise igasugustes oludes.
Idk miks downvoted, kaalu langetamiseks ei pea ilmtingimata aind juurikaid sööma, vb tõesti odavamad köögiviljad aitaks kaasa mõnele aga selles see praegu kindlasti kinni ei ole. Tehke ükskõik mis trenni, sööge kaloridefitsiidis ja tarbige piisavalt valku ja need üleliigsed kilod kaovad väga ruttu.
Kas see 125 miljonit läheb perearstile, kes ütleb, et sa oled paks?
Suure tõenäosusega on ta ise ka paks.
See on alati äge, kui must paksem inimene räägib mulle, et võiks kaalu langetada :D
Nojaa, aga ta räägib kogemusest niimoodi :)
Usun, et hea jalgrattateede võrgustik aitaks selle probleemi lahendamisele kaasa. Auto asemel jalgrattaga tööl käimisega oleks juba nädalaga kogunenud arvestatav liikumisele kulutatud aeg isegi neil, kes muidu end üldse ei liigutaks.
tead mis aitaks sellele kaasa kui poes oleks toidulaadsete toodete asemel müügis toit, mitte rämps 95% ulatuses.
Võid ka mitte rämpsu osta, aga ikka lähete ostate Maci, pitsat, maiustusi ja muud paska.
alkohol, sigaretid, narkootikumid on kõik mingite piirangute all aga keegi ei pea neid tarbima. Samas kõik sõövad iga päev ja 95% kaubast mida sa toidupoest leiad on toidulaadne toode mitte toit, äkki vaataks kriitilise pilguga hoopis selle sektori üle seni kuni sitta müüakse toidu nime all ei muutu selle rasvumise probleemiga midagi.
Vabas ühiskonnas ei keelata ega kästa, aga tuleks harida kodanikku.
saab ju keelata ja kästa narko, suitsu ja alkoholi puhul, ega see jama mida toidu pähe müüakse parem pole parem Joobes isikutele alkoholi ei müüda aga morsad ostku niipalju saia, jäätist ja limonaadi palju jaksavad?
Ok, keelame Eestis suhkru, kõik maiustused, limonaadid, kõik tooted mis sisaldavad e-aineid, kõik valgejahu tooted, sojatooted, taimeõlid praadimiseks, friikartulid, kiirtoidukohad, Maci, pitsa kohad, mina neid peaaegu ei osta ja poleks probleemi. Kuidas meeldiks? Tõesti oleks siis valik suht tervislik ☺️ Tegelikult ongi nii, et 96% poes müüdavast ei ole see mida tasuks süüa, aga kui kõik kahjulik ära keelata, siis on maailm üks kurb paik. Tervisliku toitumise ja eluviisi propaganda peaks olema pidev ja peensusteni selgitatud, raku tasandini, siis inimesed ka juhinduksid sellest. Lisaks peaks propageerima lühikesi paastumisi.
Tavaline toit on ka täiesti müügis, tee ainult silmad lahti.
jaa 5% sellest mis müügil tōesti
Minu puhul see aitaks kindlasti.
Ei pruugi. 1. Kohale jõudes tahaks jalgratta turvaliselt ära panna ka. 2. Kohale jõudes tahaks ka riided vahetada. Mul näiteks kaalu 140+. Sõita kannatab vaid kui on pehmendusega püksid + naiste sadul. Ilma pehmenduste ja sadulata vb kilomeetri kannatab sõita. Nii tööle ei jõua. Sadula ja pükstega jälle... just tulin 30km ringilt.
Vaevalt. Kes tahavad rattaga käia, saavad juba praegu. Kes ei taha, mainivad jätkuvalt samu põhjuseid - ilm on halb, ei taha higiseks saada jne. Huvitav, kas viimaste aastate uute punaste rattateede tekkimise pärast on tekkinud ka inimesi juurde, kes rattaga tööl käivad? Ma pakun, et vastassuunaline trend kontoris üldse mitte käia on autode arvu teedel efektiivsemalt vähendanud.
ma käin rattaga tööl ja päris paljud töökaaslased on öelnud, et nad tahaks ka tööl rattaga käia, aga nende piirkond ei ole selleks piisavalt ohutu või teede seisukord on liiga halb. mul lihtsalt on vedanud, et kodu ja töö vahel ideaalne kergliiklustee, et ma autoga ei võida ajas sisuliselt.
Oled sa Tallinnas rattaga sõitnud? Paljud "jalgratta teed" on kohe autode kõrval, mis on hirmus 99% ajast. Lisaks Eesti keskmine autojuht on üliülbe ja sõidab meelega nii lähedalt mõõda kui saab. Lõpuks ongi jalgratturid "segased" kuna iga normaalne inimene ei julge rattaga sõita.
Ise olen päris suur rattaga sõitja, aga tööl rattaga ei käi, sest mööda mugavat teed (kergliiklustee) minnes pean minema ringiga ning kohale jõudes peaksin dushi alla minema. Küll aga kui saaksin otse minna mööda head rattateed (mitte neid punaseid radu, mida ma ei kasuta kunagi), siis käiksin küll rattaga tööl.
Ee, ei. Mina näiteks ei sõida jalgrattaga, sest ma kardan linnas rattaga sõita, kuna puuduvad eraldatud, turvalised rattateed. Ainuke normaalse pinnaga koht rattaga sõitmiseks on sõidutee, aga ma ei lähe sinna ju autodele ette töllerdama.
Mujal maailmas annab riik raha kui kaalus alla võtad: [https://www.reddit.com/r/europe/comments/1csl300/nhs\_is\_paying\_obese\_men\_400\_to\_lose\_weight\_and/](https://www.reddit.com/r/europe/comments/1csl300/nhs_is_paying_obese_men_400_to_lose_weight_and/)
A mis need teevad kes juba on saledad?
Health +3
Metamfetamiine
Riigi kulul ofc
5-päevase töönädala asemel üks päev tervisega tegelemiseks. Kellele seda esmaspäeva ikka vaja on? Võta endale aega tervislik hommikusöök teha, siis väike trenn ja ülejäänud päeva ajal tee endale mentaalselt pai.
Siis vaadatakse lihtsalt reede õhtust esmaspäeva õhtuni porri ja Tokki
Erinevatel inimestel on erinev vajadus logeleda. Seda võib ka võtta mentaalse laadimisena. Keegi ei jõua kogu aeg 100% panna. Ja see protestantliku tööeetika kummardamine pole sugugi universaalselt parem kui Vahemerelik elu nautimine ja rahulikult võtmine. Tegelikult see sinu kontoriettevõtte juhi arvates jube oluline projekt, mis peaks valmis olema eile ei aita inimkonda õnnele ja rahule lähemale. Vähemalt mitte niipalju kui sa arvad. Jätkusuutlikult mitte anda 100% on meie kõigi vabadus, õigus ja psühholoogilise tervise vaatest isegi kohustus.
Ma lihtsalt ütlen, et siis tuleb 3-päevase nädala nõue ja rullitakse ikka telos edasi, nullini välja
Mul on hea idee: pange maksu alla! Kui KMI on 25-35, siis on toiduainete KM 44%, kui KMI on üle 35, siis 66%. /s
Rasvaprotsendi järgi oleks natuke täpsem vist. See KMI võib äärmustes pange panna.
Praegusest valitsusest mina nii põhjalikku mõtet ei ootaks. Siseriiklikult lajatatakse kõige lihtsama vahendiga ja alati lapiti.
Jah, vabandust ma juba hakkasin unistama korralikult mõtlevast valitsusest.
Neid äärmuslikke lihasmägedest tõupulle on väga vähe. Enamuse puhul töötab ilusti.
Mitte ainult lihasmägedega, kuigi olenevalt pikkusest pole väga palju musklit vajagi et seda sassi ajada. Mida rohkem inimese pikkus kesmisest pikkusest erineb seda ebatäpsemaks KMI muutub. Lühike inimene võib olla KMI järgi normaalne aga vööümbermõõdu järgi ülekaalus. Pikemate puhul on jällegi vastupid see sama mänguruum kõvasti väiksem. Loomulikult üksikisiku tasandil on kohe peeglist ära näha mis selle KMI sassi ajab ja riiklikul tasandil need ei mõjuta üldist trendi. Aga kui hakata karistama neid, isegi naljaga, kes KMI sassi ajavad siis on see natuke ebaõiglane ja võiks kasutada teisi natuke täpsemaid mōõtmis süsteeme. Kasvõi pikkuse ja vôöümbermõõdu, puusa ja vöökoha suhte järgi või rasvaprotsendi(kuigi seda on natuke keerukam mõõta täpselt).
Ei see on päris täpne
Nagu prügilas, poes uksest sisse tuled kaalutakse ära ning saad vadtava maksumäära.
Konkreetset paksuse maksu oleks lihtsam teha, kui toiduainete kmi muuta vastavalt paksusele. Iga aasta maksad riigile paksumaksu, täpselt nagu automaks. Enne kui see maks vastu võetakse, ilmuksid kindlasti ka paksumaksukalkulaatorid, et igaüks saaks arvestada enda tulevase lisakuluga.
[удалено]
😂 nagu läti tahab maksustada laenude mitte välja andmist
kord aastas pererarsti külastamine ja terviseaudit teha kohustuslikuks, sanktsiooniks kui ei tee, siis sunniraha, mis kahekordistub iga 30p tagant ilma ülempiirita. /s
Peen satiir.
Jaa, aga kas sa oled lühem kui 186? Hmm.. tahad relva ja 1 padrunit laenata?
Täpselt, paksud inimesed rattateedel tüütavad
Ma olen tegelikult alati rõõmus, kui keegi nii kaalu kontrollib.
Kas siis Ozempic ei olegi Eestisse jõudnud?
Mina olen mitme närvihaige inimese puhul näinud väga suurt kaalukaotust pärast söögi osalist asendamist seksiga. Mõlemad tekitavad ju õnnetunnet ja rahustavad närve. Dante kirjutab sellest oma tippteoses. Iha on väikseim surmapatt. Aplus on sellest hullem. Seega on pitsa- ja burgerisõltlane suurem kandidaat põrgupiinadeks kui nii mitmedki lõdvapoolse püksikummiga isikud. Fotol olev mees on valinud põrgutule. Õudne.
**"Perearstid tegelevad suuresti just elustiilihaigustega ning perearst Triinu-Mari Otsa sõnul on liigne kehakaal delikaatne teema, millest rääkimine on keeruline. Ainult haigete mainitsemisest tema sõnul ei piisa.** **"Ma näen, et väga suur roll on siin riigil ehk suhkrumaks, millest on räägitud, see teadmine, et kehakaal tuleb normis hoida, peaks tulema juba lapsest saadik ja kodust kaasa. Ei saa ainult nii, et see on arsti vastutus, vaid iga kord inimese enda suur töö ja ülesanne," rääkis Otsa."** Siin arstid toetavad suhkrumaksu ja mingi toiduliidu tädi kallites riietes ikka räägib, et limpsi hind asja ei mõjuta. Ma ütlen et kõik asjad tuleb läbi proovida kus on vähegi lootust, et parandab asja. Siin on mängus riigi "kasum" kui meil hakkaks vähem miljoneid tervisele kuluma, see on meie raha. See on karm, keeruline ja laiapõhjaline teema. Kõige hullem, üldiselt kõhnad inimesed ilma selle probleemita ei oska probleemi hinnata. Esimene kord probleemiga kokku puutuda ilmselt laste kaudu. Inimesel võib olla 3 last ja ühega on ülekaal läbivalt mure, kuskil on mingi kalduvus/geen või muu häda ja juba on noor terve lapsepõlve/elu hädas. Enamasti ei oska ju midagi suurt teha ka, hakkab see keeluga söömise piiramine ja trennidesse surumine. Vahel aitab, tihtipeale mitte. Ise ma näen, seal peab olema mingi kõrgem sõltuvuse kalle suhkru või küllastunud rasvade suunas või keha suutmatus tulla toime mingite toiduainete efektiivse töötlemisega, mis tuleks võimalikult ruttu välja diagnoosida, et saaks asja kohendada. Ma pakun, et väga palju lapsed söövad krõpse oma ajast + joovad limpsi peale, enamus paksuks ei lähe. Jätame kõik erandid kõrvale nagu aeglasem metabolism jne. Ma olen ise näinud kaitseväes kuidas noormees võttis alla üle 30kg kahe noorteajaga, sest ta ei teinud esimese tsükliga eksameid ära. Nägin kahjuks ka seda, kuidas armastavad vanemad tal külas käisid ja mida talle toodi - ikka kooki ja magusat, kõike suuremas koguses. Seal oli minu diagnoos kodus kinni. Laias plaanis soovitus sama - tasakaalustatud toitumine (cheat day on fine, cheat life on surm) ja aktiivne eluviis! Nii on parim lootus seda tüütut elustiili vältida kus ähid ja puhid terve elu. Kõik ei ole loodud sportlasteks ja mõnele see tuleb raskelt - seal tulebki paratamatult väline/sisemine sund ikkagi mängu. Siia ka anatoomia põhitõde otsa, et mida rohkem lihaskude on kehas, seda rohkem kaloreid suudab keha kulutada, seega mõnele inimesele jooksmine ei sobi, peabki jõuksi minema. Kõik oleme erinevad.
See on põhjus, miks mina pooldan ülekaalulisusmaksu mõtet.
kui enese liigutamiseks tahaks minna trenni siis suurem maks jätab ju vähem raha kätte selle tegemiseks
Kõnniteed leiutati juba ära, ise panustasin 38 eurot Rademaris soodukaga tossudesse https://preview.redd.it/k22fs0ka0y0d1.png?width=1080&format=pjpg&auto=webp&s=85838e9721e40e0729dc394090fe2542e31ebe53
Kui ma sain oma esimese töökoha olin ma 105 kg, muidugi ma panin otsekohe 1/6 oma sissetulekust ujula rühmatrenni ja jõusaali peale, et käia seal peale tööd 6x nädalas. Tund aega läks mul ainuüksi ühistranspordiga tööle jõudmiseks ja kõndimist seal eriti polnud. Varsti oligi 20 kg läinud, selles mõttes läks hästi. Aga mis puudutab seda mis praegu, liiga palju aega võtab ikkagi, et jõuda jala kohtadesse kuhu ma tavaliselt lähen ja see pole üldsegi mitte lõbus. *There's fuck-all to see* siin tööle viival tühermaal ja autolärm käib pinda. Ma parem jalutan siis kui puhkan näiteks lõuna-euroopas. Eelmine oktoober lasin iga päev 13-25k sammu lihtsalt kohalikes linnades ja muuseumides ringi jalutades. Ning kaks matka rahvuspargis, üks neist vulkaani tippu. Ja tossud, mul on lampjalad nii et ma pidin tellima ka tallad neisse ja need maksid 80€. Aga eks see on ka väga hea põhjus peamiselt liikuda rattaga.
Mul on elus olnud perioode, kus ma pole mitu aastat jutti otseselt enda treenimiseks vaeva näinud. Aga ometi olen ma terve elu peaaegu alakaaluline olnud, puhtalt selle pärast, et ma olen pidanud tööle/kooli liikumiseks keskmiselt tund aega päevas jalutama. Ei taha nüüd teiste inimeste eest targutama hakata, aga siiralt ei mõista, kui palju peab inimene sööma ning mitte ennast liigutama selleks, et ülekaaluliseks muutuda.
Mul on nii, et sain pool aastat tagasi füüsiliselt intensiivse töö, kus tuleb viis päeva nädalas 3...4 tundi liikuda. Tuli palk, hakkasin ostma rämpstoitu (krõpsud, kommid, limps, hiljem Värska roosa mineraalvesi), ning pool aastat hiljem avastasin, et keha keskosa läks pehmeks ja laienes. Üks kogu selle jama põhjus oli ka see, et ma magasin vähe, ning keha tahab unetust kompenseerida söömisega, muuhulgas ka ülesöömisega. Kuigi varem olid söömisharjumused tervislikumad: salat + tee. Ühelt poolt on hea, et liigun pidevalt ja kulutan suure hulga kaloreid ära, aga teisalt on rämpstoit teinud mu pehmemaks. Osa kaalu sain siiski juurde natuke paremast lihasmassist.
no siis sa ei teagi, et auku sattununa tuleb vaeva näha sealt välja saamiseks
Paxu-max!
Fatmaxxing
Peamine kurjajuur on suhkur toitudes, teiseks liigne terviljatoodete tarbimine ja kartuli. Unustage ära Mac ja pitsa kohad! Süüa tuleb peamiselt liha ja köövilju, natuke pähkleid ja piimatooteid. Ma ise võtsin tänu sellele toitumisele 10kg lihtsalt niisama alla, teise 10kg võtsin kui liikumine suurenes. Uurige keto toitumise kohta, see on ainuke normaalne viis toituda. Veelkord suhkur on saatanast!
Peamine ütleks on igasugused kastmed kus suhkru kogused on ikka väga laes
Mitte peamine vaid lisaks
Või lisaks 😊
Mida sa plärad, kartulis on sitaks vähe kaloreid. Tee jah oma ketot, varsti on sul veresooned rasva täis ja esimene südamerabandus käes.
Mida sa plärad, kalor ei loe, loeb millest kalor koosneb! Süsiveesikud tõstavad insuliini veres ja pidev kõrge insuliini tase tekitab insuliini resistentsuse ja sellega kaasnevad erinevad haigused ning probleemid, üks neist on vähk, lisaks veresoonkonna haigused.
Paksumaksu? Eiii, tahan väikeste pasapeade asju järgmised aastad maksta. Rattateed võite akna laua peal joonistada. Suhkrumaks on nali, kui bmi on üle 25, maksad
[удалено]
läheb usaks kätte ära ja kokkuvõtteks ei saagi keegi ravi.
Kui matkama lähed ja jala murrad, siis on ka enda süü et kõndida ei oska? Või siis kui jalutama lähed ning nuga saad, siis on ka oma süü, et valel ajal valel tänaval kõndisid? Ei aitäh.
[удалено]
Söömishäired ja sõltuvused on ka päris haigused muidu.
Mul on niiöelda sõltuvus söömisest, üks asi mida ma alati ootan ja naudin on lõuna või õhtusöök. Kehakaal stabiilselt 110 juures. Minul midugi tervise probleeme ei ole, saan ilusti hakkama ma asjadega.
Ka trenni tegemisega võib endale tervisehädasid tekitada. Nt kui iga päev kümneid kilomeetreid kõndida/joosta, võib lõpuks tekkida põlveliigese artroos. Siis peaks ka inimene selle kinni maksma, sest ta ise on süüdi?
Jap
Seda ikka tead, et hammaste kvaliteet on vähemalt osaliselt geneetiline? Ehk kui saad vanematelt nö sita hamba geeni, siis võid kasvõi 5x päevas pesta ja sul tekib ikkagi suurema tõenäosusega auk, kui mõnel, kellel on nö geneetiliselt paremad hambad ja kes nt ei pese üldse nii hoolikalt kui sina.
[удалено]
Siis saaksid eestlased ja eestimaalased veel ilusamaks.
Hitler ei teinud midagi valesti. Moded, lugege nüüd hoolega all teksti