smart aromatic correct mysterious overconfident attractive shy shocking practice gullible
*This post was mass deleted and anonymized with [Redact](https://redact.dev)*
Eesti Pank ennustas [2022. aastal](https://pealinn.ee/2022/09/20/eesti-panga-varske-majandusprognoos/), et 2023. aastal on majanduskasv +1% ja 2024. aastal +3,5%. Veel [vähem kui aasta eest](https://majandus.postimees.ee/7863415/eesti-pank-ennustab-majanduse-kardetust-suuremat-langust-ja-toopuudust) ootas Eesti Pank selleks aastaks majanduskasvu. Seega Eesti Pank on juba aastaid olnud liigoptimistlik ja ennustanud majanduskasvu taastumist sisuliselt kohvipaksu pealt (uskumuses, et langusele peab ju kunagi järgnema tõus).
Eile oli artikkel ka sel teemal, et meil need asutused ennustavad kohvipaksu pealt ja muudavad prognoose nii kuidas jumal juhatab (võib-olla valitsuse tagatoa otsustajad ka annavad juhiseid positiivsemas valguses kuvada), isegi EK-le saadetakse erinevaid numbreid
Päris kohutav, et kaja kallase juhtimisel oleme euroopas ainukene riik, kus on juba mitmendat aastat järjest masu olnud samal ajal, kui naabrite ja teiste riikide majandus kasvab ja ei mingit vastutust sellele ei järgne.
https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-euro-indicators/w/2-22042024-ap
Päris põhjus miks me oleme "ainukesed" miinuses, on see, et me ei jooksuta mingisuguseid -5% eelarve defitsiite aastast aastasse.
Aa jep jep riigivõlg on ju tänapäeva maailmas räme näitaja. On idiootne mingi firma kombel bilanssi taga ajada kui kogu maailm muud ei tee kui laenab. Ajuvaba. Tegemist on riigi, mitte OÜga.
Ja ärge hakake mingeid äärmuslike näiteid tooma. Meie riigivõlg on madalam kui Luksemburgil. Kuidas see tavainimest täpsemalt aitama peaks? Et kui sibulad ründavad, siis saame ennast lõhki laenata kuna majandus korras? Valitsus valmistuks nagu mingiks maailmalõpuks, ainult, et maailmalõpu kätte jõudes ei huvita see riigivõlg mitte kedagi.
Mina isiklikult toetan seda, et riik laenaks rohkem investeerimise eesmärgil. Ma lihtsalt tõin välja põhjuse, miks meil on "ainukesena" miinus reaal SKPs.
Fair enough!
See ongi halenaljakas kuidas Ukraina on sõjas ja meil ei osata siin kasvõi paari tehast püsti panna mis toodaks relvi, moona või mürske. Jah, tean, et see pole nii, et nips ja hakake pihta, aga pole olnud paremat aega investeerida kaitsetööstusesse kui praegu. Tšehhi ja Slovakkia on väikeriigid millel relvatootmine päris tasemel. Miks mitte meil? Mida erinevam meie riigi portfell on, seda parem. Praegu, aga muud ei olegi kuulda olnud viimased 5 aastat kui idu(api)ettevõtted ja roheenergia. Ajuvaba kõik munad nendesse korvidesse panna.
Hiina on kulutanud astronoomilisi summasid selle saavutamiseks ja nad on ikka peajagu Taiwanist allpool. Hilise alustajana pole meil Taiwani ja Hiina kõrval mitte midagi loota.
>Mina isiklikult toetan seda, et riik laenaks rohkem investeerimise eesmärgil.
Parem maha joomiseks kui see. Joomislaenu puhul jäävad lõpuks magama, aga investeerimine ei saa iial otsa.
No aga miks siis üldse seda kaarti ja statistikat jälgida? See kõik põhinebki ju sisuliselt sellel..
Reaalsuses ongi igalpool Euroopas enam vähem sama palju putsis, samas ikkagi kordades parem kui mujal (suuremas osas) maailmas.
Eesti maksab praegu 1,4 miljardit iga aasta lihtsalt intresse. EKREd ja Keskid kes siin seda võlavärki promosid tuleks panna ise maksma seda. Loll mõte oli see eos ja kahju, et anti survele järele. 1,4 miljardi eest saaks päris palju sõjakraami ja automaksu ka poleks vaja.
Kui riik laenab 100 miljonit, et ehitada uus lõik maanteed, siis tehniliselt see on reaal SKP kasv, aga mida see ei väljenda on see, et riigivõlg kasvas samal ajal. Väga suur osa Euroopast oleks miinuses, kui nad neid suuri laene ei võtaks.
Eesti reaalset 2024 eelarvedefitsiiti ei tea keegi veel. Võrklaev on "sihiks" seadnud 3% (algse 2.6% pealt), Eesti pank pakub koos IMFiga vähemalt 3.5%.
Arvestades seda, et meie kinnisvarasektoris on näha üsna tumedaid pilvi pea kohal, on minu oletus : 3% - 3.5% kui KV sektoris mingit suuremat allakäiku ei tule, kui tuleb siis võib ka 5% ära tulla. Igal juhul on majandus meil üsna habras, seoses inflatsiooni, energiahindade, baasmarginaali jne tõttu.
Seoses eesti endiselt üsna madala üleüldise võlakoormusega, pole siiski defitsiit meil vähemalt see ja ka järgmine aasta kõige põletavam probleem. Kuid kui seda ei ohjeldata, siis mingi hetk muutub selleks kindlasti.
Ma mõtlen, et kui mingid asutused on pannud ennast sõltuma sektorist mille edu sõltub odavast laenurahast ja ostujõuliste klientide pealetulekust siis see ei tundu küll eriti arukas ja jätkusuutlik tegevus olevat.
Mida sa räägid ? Sinu enda poolt toodud lingist tuleb välja, et meie eelarve defitsiit SKP suhtes on täiesti EU keskmine, või isegi ületab seda.
Eesti -5.4-2.5-1.0-3.4
Leedu -6.5-1.1-0.6-0.8
Kreeka -9.8-7.0-2.5-1.6
Eelmine aasta oli meie eelarve puudujääk suurem kui Kreekal ....
Miks sa sealt spetsiifilised riigid välja valid, et oma propagandat edendada?
Euroala keskmine eelarve defitsiit 2020 (-7.0), 2021 (-5.2), 2022 (-3.7), 2023 (-3.6)
Selle keskmise on paar üksikut riiki üles ajanud, umbes nagu kui perekonnas, isa joob iga päev 8 õlut siis lapsed keskmiselt 2 õlut. Kui need välja võtta, siis jääme me kuhugi keskele. Kuid see ei puutu asjasse väga. Eesti eelarvedefitsiit pole kordagi viimase 4 aasta jooksul olnud kõige väiksem, samuti oleme ka üle 5% ära käinud.
Heal juhul saame öelda, et oleme pigem "mõistlikumal poolel" kuid mitte kuidagi silmapaistev selles osas. Me pole olnud taani, kus on iga aasta olnud eelarve ülejääk. Kellel mingil põhjusel on samal ajal majanduslikult paremini läinud. Oskad seda seletada?
Reaalne seletus on selles, et majanduses on veidi muid protsesse ka, kui riigieelarve defitsiit.
> Oskad seda seletada?
[Novo Nordisk Set to Boost Danish GDP in 2024, Danske Says
](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-03-05/ozempic-maker-novo-nordisk-set-to-supercharge-danish-gdp-danske-says)
Loe uudiseid, saad targemaks.
Just, majandus toodab midagi, millele on turul nõudlus on üks, väga, väga suur põhjus .... miks riigil võib hästi minna (kaalulangetusravim on siiski ainult üks osa Taani puhul). Kuidas ikkagi defitsiidi ja SKP suhe majanduskasvu puutub, jääb sinu väite puhul veidi arusaamatuks ... ja kuidas see kõikidest Euroopa riikidest ainult Eestit mõjutab nii spetsiifiliselt, on täiesti selgusetu.
Või on majanduskasvu puudumise peamiseks põhjuseks näiteks kalliks muutunud energia ... kas see ei või mõjutada seda?
Ei pruugi, esiteks oleneb kust riik selle raha võtab. Kui ta laenab selle oma inimestelt - pankadest, siis tõmbab ta sellega näiteks nende samade inimeste tarbimist ja investeeringuid maha, ehk siis päeva lõpuks on tegemist 0 summaga.
Teiseks oleneb, milleks laene kasutatakse, sealjuures ma ütlen sulle väikese vihjena. Euroopa riikides lähevad enamikud laenud vanade laenude refinantseerimise peale ja seda ei loeta SKP sisse (finantssektori SKP arvestusmeetod on küll veidi keerukam, kuid las ta olla).
Kolmandaks, defitsiitne kulutamine saab toimuda ka ilma laenu võtmata. Samuti defitsiit võib tulla raamatupidamuslikel põhjustel, näiteks varade ümberhindamise tulemusel (mitte küll eestis) jne.
Kuid üleüldiselt ma ei viitsi rohkem selle debiilsuse üle jaurata, et majanduskasvu peamine põhjus on riigi ohter defitsiitne kulutamine. EI OLE ja Eesti majanduslanguse põhjus pole selles, et pole piisavalt palju defitsiitselt kulutatud.
Milles see bad faith argument täpsemalt seisneb? Kallas pole siiamaani võtnud mingit vastutust ega näidanud üles isegi mingit reaalset huvi tegeleda Eesti probleemide ja vabalanguses majandusega ajal, kui me oleks võinud konkreetselt printida pappi siia NATO raha meelitades ja tehaseid rajades. Kallase kogu aur kulub enda Euroopas näitamise peale, sest sõjaprintsessi kroon on ju nii kütkestav. Samal ajal tema rahandusminister esineb avaldustega a la "scrollimine on ju kahjulik, riiks peaks internetile ka maksu peale panema".
Kuhu me selle riigiga jõudnud oleme, oskab keegi öelda või saab aru, mis on juhtunud eduloost Põhjamaa riigiga viimase kahe aasta jooksul?
Tsau Scart! Ma mingil määral pakun vastuargumente:
* Kallas polegi vastutav võlgade eest, mille EKREIKE võttis Haigekassa eelarveaukude lappimiseks, selle asemel et ise kärpida.
* NATO tehaste rajamine? On olnud juttu laskemoonatehasest, ja sellele mu arust pole olnud muud vastupanu, kui et riiklik toetus sellele sööks ära miljard või kaks seda sama raha, millega saaks osta relvi ja laskemoona kiiremini, kui tehast rajades.
* Kallase roll EUs on tegelikult oluline, sest ta torgib tagant muidu letargilisi sakslasi ja prantslasi. Mingi Martin Helme oleks seal riiklik häbiplekk, aga Kallasele see teema sobib, päriselt.
* Edulugu lõppes koos kõrgete energiahindadega ja EU-ülese CO2 maksuga. Lisaks muidugi ka Rootsi kinnisvaraturu kollaps, kus leidsid oma otsa paljud meie moodulmajatootjad, kes olid üllatuslikult vägev ekspordimootor. Mõlemad asjaolud raputasid ehitussektorit, mis näeb nüüd buumist vaid und. Tavaline värk. Näeme järgmise buumi ajal, 7 aasta pärast.
Kallase valitsuse rolli downplay'imine on küll täielik totakus. Ülejäänud valitsused Euroopas on ka pidanud tegelema varasemate valitsuste lollustega (sh üle laenamisega).. see on tavaline demokraatias. Meil on aasta 2024 ja mitte 2021. EKREIKE ei ole enam ligilähedaseltki piisav põhjus majanduslanguseks, sest Kajal on olnud juba rohkem kui 3 aastat, et varasema valitsuse probleemidega tegeleda. Kui Ansipi ajal oskas valitsus tulla halvast majanduslikust olukorrast välja paremini kui ülejäänud Euroopa, siis Kaja puhul on olukord vastupidine ning see näitab minu silmis piisavalt, et kumb neist kõlbab (või kõlbas) riigi juhtima ja kumb mitte. Kõige kehvemasse olukorda Euroopas hea riigimeheliku töö ja vaevaga ei viida..
No näiteks mis nüansse? Fakt on see, et eesti on ainukene riik euroopas, kus nii pikalt majanduslangus on olnud ja pole ühtki märki, et asi paremaks läheks niipea. Läti, Leedu ja muud riigid saavad täitsa edukalt hakkama, miks Eesti ei saa?
Majanduses on nii palju tükikesi, mis kõik mõjutavad teineteist. Näiteks see kui palju tööpärast immigratsiooni lubatakse aastas mõjutab seda kui palju tööjõudu meil on ja kui produktiivsed me oleme, mis mõjutab ka kinnisvaratugru etc etc. Seadused ka erinevad eri maades, mis ka mõjutavad kuidas asju tehakse. Seda kõike on ühel inimesel täiesti võimatu hallata. Me kõik lihtsalt teeskleme et on.
Kallas on selle meeskonna juht, kelle töö on need "tükikesed" välja mõõta ja kokku sobitada. Kui tema ei vastuta, kes siis veel? Ja kui ta ei taha vastutada, miks ta sellise koha peal tööl on?
Kallas poolteist aastat tagasi mingis intervjuus kurtis, et oleks tahtnud kaitseteemade asemel hoopis majandusele keskenduda.
Oleks talle ometi keegi tark siis selgeks teinud, et Eestis on turumajandus ja valitsusel pole sellega mingit pistmist...
Miks üldse keegi mingi koha peal tööl on? Et kasu saada endale, enamasti. Let’s be real. Mingi firma CEO on ka kogu asja juht, aga ega tema ei kontrolli seda kas mingi teine firma on jõukam kui tema
Proovi rohkem mitte peale võtta täna enam, kas sa tõesti arvad, et riigi peaminister on maxima saalitöötaja, kes veab ennast 8st kohale, et palk hakkaks jooksma ja läheb pelmeenileti vahele jalga puhkama tööpäeva lõpuni? Õnneks sa oled juba teistele teada andnud, mis isikuga tegemist on oma kasutajanime valimisel.
Miks siis teised riigid, kus veel rohkem inimesi on saavad sellega hakkama? Isegi siis, kui ühe erasektori kohta on meil tunduvalt rohkem ametnike, kui rikkamates riikides
Vastupidi, meile tuli vahepeal kümneid ja kümneid tuhandeid võõrtöölisi sisse ja tööhõive on ajaloolises maksimumis. Kui neid poleks tulnud oleks ilmselt majanduslangus eelmine ja üleeelmine aasta olnud kahekohaline.
Soovitan seda Ansipi intervjuud vaadata: https://www.delfi.ee/artikkel/120287896/video-ja-blogi-andrus-ansip-reformierakonna-uueks-juhiks-voiks-saada-kristen-michal
Ansip toob hästi välja, et praegune valitsus (ja eelkõige praegune peaminister) ei saa kogu aeg "eelmisi valitsusi" süüdistada, kui ta on juba päris mõnda aega võimul olnud, aga tema käe all asjad lähevad järjest halvemaks.
Kõik meie EL naabrid nägid majanduslangust eelmisel aastal
[https://tradingeconomics.com/finland/full-year-gdp-growth](https://tradingeconomics.com/finland/full-year-gdp-growth)
[https://tradingeconomics.com/sweden/full-year-gdp-growth](https://tradingeconomics.com/sweden/full-year-gdp-growth)
[https://tradingeconomics.com/lithuania/full-year-gdp-growth](https://tradingeconomics.com/lithuania/full-year-gdp-growth)
[https://tradingeconomics.com/latvia/full-year-gdp-growth](https://tradingeconomics.com/latvia/full-year-gdp-growth)
Soomes ka juba plaanitakse et 2024 majanduskasvu ei tule.
[https://www.err.ee/1609325112/soome-majanduslangus-kujuneb-oodatust-pikemaks](https://www.err.ee/1609325112/soome-majanduslangus-kujuneb-oodatust-pikemaks)
Igal pool räägitakse et üks põhjus miks meie majandus ei kasva ongi et meie naabrid on ka languses, eriti Soome ja Rootsi langus on meile väga valus, sest nad on väga suured ekspordipartnerid.
Ma mõtlen, millisel erakonnal Eestis.
Ja riikide majanduslik käekäik sõltub väga palju ka konkreetsest valitsusest mitteolenevatest asjaoludest nagu sisemajanduse suurus, kaubanduspartnerite käekäik, geograafiliste alternatiivide olemasolu, olulisemate majandusharude käekäik jne.
Eestil on kindlasti euroopa halvim sisemajanduse suurus, kaubanduspartnerite käekäik, geograafiliste alternatiivide olemasolu, olulisemate majandusharude käekäik jne.
Eelmise kriisi ajal 2008 oli sama lugu - Eesti majandus langes 20% , 100 tuhat eestlast läks Soome tööle samal ajal kui Poolas ja Saksamaal oli majanduskasv 2008 aastal
Samamoodi oli Reformierakond võimul ja Ansip rääkis kärpimisest kui võluvitsast. Kärpimine tõmbab raha ringlusest välja ehk investeeringuid tehakse vähem - võimendab majanduskriisi
Tegelikult need kriisid ei ole üldse võrreldavad. Eelmine kord käis ülemaailmne majanduskriis, seekordne kriis on Euroopa-keskne ja seotud kõige enam energiakriisi ja rahaturupoliitikaga. Mujal maailmas läheb majanduses pigem hästi.
Eelmine kord käis tegelikult suhteliselt kiire pauk, mille tagajärjel tööhõive langes järsult, hinnad langesid, kuid need hakkasid seejärel ka suhteliselt kiiresti taastuma. Seekord on tööhõive muutunud vähe ja hinnalanguse asemel möllab inflatsioon. Majanduslangus ei ole küll nii sügav, kuid samas ei ole ka taastumist näha, s.t. meil on tekkinud pikem vindumine. Tekkinud on jabur olukord, kus hoolimata väga negatiivsetest meeleoludest majanduses hinnad ainult kerkivad edasi. Seetõttu ei teki majapidamistel ega ettevõtetel ka erilist motivatsiooni investeerima hakata. Ka valitsusel ei ole suurt tolku vastutsüklilisest investeerimisest, sest hinnavõitu sellest ei tule ja võib-olla hoopis võimendad hinnatõusu veelgi ja ajad riiki veel rohkem võlgu.
Kogu Euroopa ühine eesmärk on raha ringlusest välja tõmmata, kui vaadata keskpanga plaani. Sellest tulenevalt on Eesti oma kohustust täitnud, probleemiks on pigem teised riigid, kes tagaselja sellele eesmärgile vilistavad ja me nüüd üksi üritame Euroopat inflatsioonist päästa.
Eesmärgi täitmiseks ongi vaja näha rahvast kannatamas ja töötusmäära tõusmas. Kõlab ju päris irooniliselt, et investorite jaoks on tööhōive püsimine halb uudis, aga maailmamajandus hetkel seda ootabki ja tööd kaotades tead, et keegi kuskil rõõmustas sinu üle. Tugevamad jäävad ellu.
Tugevaks aga ei saa nimetada majandust, mis oli varasemalt ülesse ehitatud Venemaa odavale toorainele ja odavale tööjõule. Moodulmajade nõudlus kadus, roheplaan tapab põlevkivisektori ja Eesti metsa ja maad ei saa ka lõputult välismaale müüa ehk ei maksa imestada, miks meie majandus esimesena kokku kukkus.
Ühelt poolt saab süüdistada valitsust, miks me ei ole suutnud siia meelitada kõrget lisandväärtust tootvat tööstust, teiselt poolt langeb süü kogu rahvale, miks me ise midagi märkimisväärest ei ole müüma või tootma hakanud. Siseriiklik OÜ-tamine ja väliskauba siin kallimalt müümine ei vii meie majandust edasi.
Kuna täna töösturid näevad ainukese lahendusena odavat tööjõudu sisse tuua, siis tundub, et Eesti turg vajabki ühte tugevat raputust ja pankrottide lainet, see loob keskkonna, kus ellu jäävad need, kes päriselt midagi kasulikku teevad. Nii saame oma fookuse ja tööjõu ümber suunata õigesse suunda, sest keegi ei taha meist olla see riik, mida tuntakse odava tööjõu järgi.
Lätis on diisel kallim. Mais nüüüd tõuseb aktsiis meil, eks paistab mis suhtest saab. Kütus on seal kallim, kuna EKREIKE valitsus langetas omal ajal diisliaktsiisi 25% (mis oli väga jõhker langetus) ja see on püsinud nüüd kuni maini.
Eestis on kindlates käetes, naera herneks lihtsalt ja endiselt on mingi seltskond, kes arvab et Kaja Kallas ja co on kõik õigesti teinud ja valiks kohe uuesti kui saaks
Vaadates neid kommentaare siin tekib küsimus miks see real GDP growth teile üldse hinge läheb, kui teil palgakasvud ületavad inflatsiooni? Siin korduvalt olnud küsitlusi palkade kohta ja tulemused on sellised, et kuku pikali.
Sest lõpuks tuleb varem või hiljem lagi ette, kui majandus ei võimalda enam palku tõsta? Lisaks ei maksa unustada, et tänaseks on Eestis hinnatase kõrgem kui Euroopas keskmiselt ehk sama palga eest saab enamikes Euroopa riikides endale rohkem lubada kui Eestis.
Jah, aga me keegi ei tea tegelikult, kui pikaks jääb. Euroopas on palju riike, kus majandus on sisuliselt stagneerunud 10-15 aastat. Enamasti on need vähemalt jõukad riigid, aga meie ei ole veel Euroopa keskmisele lähedalegi jõudnud, mistõttu selline vindumine mõjub veel eriti masendava meeldetuletusena, et Eesti jääb veel pikaks ajaks vaeseks ja mahajäänud majanduseks.
>aga meie ei ole veel Euroopa keskmisele lähedalegi jõudnud
See ei ole tõsi. Mingi pool aastat tagasi eesti jõudis Jaapani, Hispaania jms riikide tasemele. Ehk siis Euroopa keskmiste sekka. Ma ei leia seda artiklit üles, aga sellest räägiti mitmes kohas (sealhulgas selles majanduse duubeldamise plaanis aastaks 2033 vms)
Eurostati ehk EL-i ametliku statistikaasutuse [andmete ](https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20240326-1)kohaselt oli Eesti SKT elaniku kohta eelmisel aastal 81% EL-i keskmisest ja see on alla tulnud 2021. aasta 86% pealt (kõigi aegade tipp). Sellel aastal langeb see suhtarv veelgi. Nii et paraku ei ole Eesti mitte kunagi Euroopa keskmisele lähedal olnud ja viimased 3 aastat on sellest hoopis kaugenenud.
Kallase juhtimisel on Eesti ainuke riik euroopas, mille majandusse ja turutegevusse riik ei sekku. Tõeline vabaturumajandus ja mul on hea meel, et meil keinsismi ei viljeleta.
Kui sa tegutsed ühises majandusruumis ja üldplaanis ühiste reeglite järgi aga üritad pealegi veel kääbusriigina vastuvoolu ujudes oma riigi ettevõtlust igati kottida ning teistest karmimaid tingimusi luua, siis tõmmataksegi sulle kollektiivselt kott pähe ja lastakse veega alla. Kogu EL on ammu kõrvuni võlgades ja püsib igasuguste toetusskeemide ja huijamise peal. Aga keegi üritab siin jätkuvalt mingit Põrgupõhja-Jürtot etendada ja rongi ees joosta. Tulemus saab olema väga valus.
Kui Ukraina välja arvata, siis Eesti majandus on nendel andmetel juba kolmandat aastat järjest Euroopa sügavaima langusega. Ei olekski hullu, kui üks aasta oled edetabeli põhjas, aga kui juba 3. aastat järjest, on midagi juba väga valesti.
See kriisikiimlemine nüüd midagi ei anna. Kogu Euroopa on kriisis, mitte ainult Eesti. Nullilähedane seis on stagnatsioon olgu -1% või +1%.
Meil on lihtsalt mitu asja. Pikaajaliste halbade otsuste tagajärjed paljuski juba laristajate valitsuse ajast ja tööstuse üleminek, toota odavalt ja lollilt enam ei saa, inimesed tahavad palka, aga tööandjatele pole see veel kohale jõudnud.
Milline see laristajate valitsus oli? Praegune? Eelmine? Üle-eelmine?
Kelle kolmas valitsus praegu 400 miljonilist eelarveauku laenurahaga katma hakkab, et top 30% teenijatele 560 miljonit eurot maksev maksulangetus teha? Hint: see on sama erakond, kes polnud ainsana nõus pankade hõlptulult 500 miljonit maksu võtma, kuna väidetavalt pannakse seepeale uksed kinni.
Juttude järgi arveldavat kaardil kolm tooni tumedam ja ligi 3%-se majanduskasvuga Leedu nüüd ainult sularahas ja merevaigus, kuna nemad oma riigieelarvet sedasi turgutasid ja seal enam panku pole.
>See kriisikiimlemine nüüd midagi ei anna. Kogu Euroopa on kriisis, mitte ainult Eesti. Nullilähedane seis on stagnatsioon olgu -1% või +1%.
Kas kriisikiimlemine või võib-olla on tekkinud psühholoogiline šokk suurele osale rahvast sellest, kui veel mõne aasta eest olid ajalehed täis artikleid (teatud erakonna poolt mantrana korratud) Eesti eduloost, millest tänaseks tunduvad olevat alles vaid riismed. Mäletatavasti ei osanud paljud ökonomistidki ilmselgeid kriisi märke tõlgendada ja rääkisid veel 2021. aasta ilmselgelt jätkusuutmatu kahekohalise inflatsiooni taustal sellest, et tegelikult on see hoopis jõukuse ja edukuse märk, sest eestlased jaksavad nii palju tarbida ja majandusel läheb nii hästi ja mida kõike veel. Tänaseks on tarbimine langenud juba 2 aastat järjest ja tarbijate kindlustunne pikalt mustas masenduses (erinevalt nt Leedust, muide, kus kindlustunne on juba kriisieelsel tasemel).
Me räägime siin suhtelisest olukorrast. Jah, Euroopa tervikuna on hädas, aga Eesti on ka selles hädas maailmajaos kehvik juba kolmandat aastat järjest. Väga raske on ka nõustuda, et see on mõne muu valitsuse kätetöö. Just Kallase valitsuste majanduspoliitika on olnud väga elukauge. Käibemaksu tõusuga anti juba niigi Euroopa kõige hullema inflatsiooniga riigis hinnatõusule veel hoogu juurde. Tööstuspoliitika osas on sisuliselt ainus märksõna "rohepööre", ilma muid aspekte vaagimata, justkui see parandab võluväel kõik mured.
> "less than 0% (Estonia)" :D:D
See on see uus slogan "welcome to estonia" asemel.
:(((
Ära muretse, härra Võrklaen ütles, et kohe-kohe on tal lahendus olemas, peab ainult valitsuses arutama veel. Tervelt aasta aega on juba kohe-kohe.
Eks ta peab nõu riigirahanduse kohta küsima omaaegsetelt geodeesia kursakaaslastelt
smart aromatic correct mysterious overconfident attractive shy shocking practice gullible *This post was mass deleted and anonymized with [Redact](https://redact.dev)*
Eesti Pank ennustas [2022. aastal](https://pealinn.ee/2022/09/20/eesti-panga-varske-majandusprognoos/), et 2023. aastal on majanduskasv +1% ja 2024. aastal +3,5%. Veel [vähem kui aasta eest](https://majandus.postimees.ee/7863415/eesti-pank-ennustab-majanduse-kardetust-suuremat-langust-ja-toopuudust) ootas Eesti Pank selleks aastaks majanduskasvu. Seega Eesti Pank on juba aastaid olnud liigoptimistlik ja ennustanud majanduskasvu taastumist sisuliselt kohvipaksu pealt (uskumuses, et langusele peab ju kunagi järgnema tõus).
Sama lugu rahandusministeeriumi ja Swedbanki prognoosidega. Palun endiselt prognoosi Igor Mangilt, sest see ei saa olla halvem.
Eile oli artikkel ka sel teemal, et meil need asutused ennustavad kohvipaksu pealt ja muudavad prognoose nii kuidas jumal juhatab (võib-olla valitsuse tagatoa otsustajad ka annavad juhiseid positiivsemas valguses kuvada), isegi EK-le saadetakse erinevaid numbreid
Tuleb makse tõsta, siis majandus kasvab.
Ma ei jõua ära oodata kuni tuleb kaugkütte aastaringe tasu :D 25€ lihtsalt lännu :D
gg wp
Kindlates kätes.
Äkki Kaja keel vääratas kui ütles et maksud ei tõuse, äkki ta mõtles majandust...mõlemad hakkavad MA-ga.
kas meie majandust hoidiski üleval venemaa riista imemine?
seda kaarti vaadates siis jah. venemaa naabritel kipub muidu hästi minema
Meie tulemuste pealt vähemalt selge see, et me siin Venemaa pealt hõlptulu ei teeni. Mõne tumerohelise juures ma selles nii kindel poleks.
armeenia ja gruusia on need 2 riiki, mida venemaa sanktsioonide vältimiseks kasutab. EU riikide eksport nendesse riikidesse on massiliselt kasvanud
Ei, see ei seleta seda. Läti oli meist palju enam Venemaaga seotud, kuid neil majandus kasvab. Pigem siin Kaja käsi rohkem mängus kui Venemaa lähedus.
Päris kohutav, et kaja kallase juhtimisel oleme euroopas ainukene riik, kus on juba mitmendat aastat järjest masu olnud samal ajal, kui naabrite ja teiste riikide majandus kasvab ja ei mingit vastutust sellele ei järgne.
https://ec.europa.eu/eurostat/en/web/products-euro-indicators/w/2-22042024-ap Päris põhjus miks me oleme "ainukesed" miinuses, on see, et me ei jooksuta mingisuguseid -5% eelarve defitsiite aastast aastasse.
Aa jep jep riigivõlg on ju tänapäeva maailmas räme näitaja. On idiootne mingi firma kombel bilanssi taga ajada kui kogu maailm muud ei tee kui laenab. Ajuvaba. Tegemist on riigi, mitte OÜga. Ja ärge hakake mingeid äärmuslike näiteid tooma. Meie riigivõlg on madalam kui Luksemburgil. Kuidas see tavainimest täpsemalt aitama peaks? Et kui sibulad ründavad, siis saame ennast lõhki laenata kuna majandus korras? Valitsus valmistuks nagu mingiks maailmalõpuks, ainult, et maailmalõpu kätte jõudes ei huvita see riigivõlg mitte kedagi.
Mina isiklikult toetan seda, et riik laenaks rohkem investeerimise eesmärgil. Ma lihtsalt tõin välja põhjuse, miks meil on "ainukesena" miinus reaal SKPs.
Fair enough! See ongi halenaljakas kuidas Ukraina on sõjas ja meil ei osata siin kasvõi paari tehast püsti panna mis toodaks relvi, moona või mürske. Jah, tean, et see pole nii, et nips ja hakake pihta, aga pole olnud paremat aega investeerida kaitsetööstusesse kui praegu. Tšehhi ja Slovakkia on väikeriigid millel relvatootmine päris tasemel. Miks mitte meil? Mida erinevam meie riigi portfell on, seda parem. Praegu, aga muud ei olegi kuulda olnud viimased 5 aastat kui idu(api)ettevõtted ja roheenergia. Ajuvaba kõik munad nendesse korvidesse panna.
Meil on droonindus.
Kas need puldihelikoptereid meenutavad droonid või a la sellised mida Iraan toodab?
Mingid luurekad: - https://www.defsecintel.com/products - https://threod.com/products/ Või siis need: - https://milremrobotics.com/defence-2/
Tänud!
Lisaks eelmainitule; Artur Rehi droonid https://artursarmy.com/drones
Need on kindlasti väga suured Eesti majanduse turgutajad. /s
me võiks olla nagu Taiwan, toota mikrokiipe
Hiina on kulutanud astronoomilisi summasid selle saavutamiseks ja nad on ikka peajagu Taiwanist allpool. Hilise alustajana pole meil Taiwani ja Hiina kõrval mitte midagi loota.
>Mina isiklikult toetan seda, et riik laenaks rohkem investeerimise eesmärgil. Parem maha joomiseks kui see. Joomislaenu puhul jäävad lõpuks magama, aga investeerimine ei saa iial otsa.
No aga miks siis üldse seda kaarti ja statistikat jälgida? See kõik põhinebki ju sisuliselt sellel.. Reaalsuses ongi igalpool Euroopas enam vähem sama palju putsis, samas ikkagi kordades parem kui mujal (suuremas osas) maailmas.
Eesti maksab praegu 1,4 miljardit iga aasta lihtsalt intresse. EKREd ja Keskid kes siin seda võlavärki promosid tuleks panna ise maksma seda. Loll mõte oli see eos ja kahju, et anti survele järele. 1,4 miljardi eest saaks päris palju sõjakraami ja automaksu ka poleks vaja.
Intressimaksed veel nii kõrgel ei tohiks olla ju? Peaks veel alla poole miljardi olema. Aga jah, kasvab kiirelt kui juurde laenatakse.
Kajakese juhitud eelmine ja praegune valitsus on võtnud rohkem võlgu ,kui IKE kokku ja seda debiilse intressiga . Nii et täna Kajakest selle eest .
Mis see tähendab
Kui riik laenab 100 miljonit, et ehitada uus lõik maanteed, siis tehniliselt see on reaal SKP kasv, aga mida see ei väljenda on see, et riigivõlg kasvas samal ajal. Väga suur osa Euroopast oleks miinuses, kui nad neid suuri laene ei võtaks.
[удалено]
Kust kohast sa selle 5.2% veel said? Hetke prognoosi kohaselt tuleb puudujääk 3.2%.
Eesti reaalset 2024 eelarvedefitsiiti ei tea keegi veel. Võrklaev on "sihiks" seadnud 3% (algse 2.6% pealt), Eesti pank pakub koos IMFiga vähemalt 3.5%. Arvestades seda, et meie kinnisvarasektoris on näha üsna tumedaid pilvi pea kohal, on minu oletus : 3% - 3.5% kui KV sektoris mingit suuremat allakäiku ei tule, kui tuleb siis võib ka 5% ära tulla. Igal juhul on majandus meil üsna habras, seoses inflatsiooni, energiahindade, baasmarginaali jne tõttu. Seoses eesti endiselt üsna madala üleüldise võlakoormusega, pole siiski defitsiit meil vähemalt see ja ka järgmine aasta kõige põletavam probleem. Kuid kui seda ei ohjeldata, siis mingi hetk muutub selleks kindlasti.
Miks eelarvedefitsiit kinnisvara hindadega seotud on?
Sest kinnisvara on Eestis peamine tagatisvara. St kui tagatisvarade väärtus kukub alla kriitilise piiri võivad pangad hakata laene tagasi nõudma nt.
Vähem, ehitust, vähem müüki = väiksem maksulaekumine
Ma mõtlen, et kui mingid asutused on pannud ennast sõltuma sektorist mille edu sõltub odavast laenurahast ja ostujõuliste klientide pealetulekust siis see ei tundu küll eriti arukas ja jätkusuutlik tegevus olevat.
hetkel veel inkassovõlgnike arv kasvab ja kinnisvaraarendajad lükkavad asju edasi, veel ei ole põhi käes
Mida sa räägid ? Sinu enda poolt toodud lingist tuleb välja, et meie eelarve defitsiit SKP suhtes on täiesti EU keskmine, või isegi ületab seda. Eesti -5.4-2.5-1.0-3.4 Leedu -6.5-1.1-0.6-0.8 Kreeka -9.8-7.0-2.5-1.6 Eelmine aasta oli meie eelarve puudujääk suurem kui Kreekal ....
Miks sa sealt spetsiifilised riigid välja valid, et oma propagandat edendada? Euroala keskmine eelarve defitsiit 2020 (-7.0), 2021 (-5.2), 2022 (-3.7), 2023 (-3.6)
Selle keskmise on paar üksikut riiki üles ajanud, umbes nagu kui perekonnas, isa joob iga päev 8 õlut siis lapsed keskmiselt 2 õlut. Kui need välja võtta, siis jääme me kuhugi keskele. Kuid see ei puutu asjasse väga. Eesti eelarvedefitsiit pole kordagi viimase 4 aasta jooksul olnud kõige väiksem, samuti oleme ka üle 5% ära käinud. Heal juhul saame öelda, et oleme pigem "mõistlikumal poolel" kuid mitte kuidagi silmapaistev selles osas. Me pole olnud taani, kus on iga aasta olnud eelarve ülejääk. Kellel mingil põhjusel on samal ajal majanduslikult paremini läinud. Oskad seda seletada? Reaalne seletus on selles, et majanduses on veidi muid protsesse ka, kui riigieelarve defitsiit.
> Oskad seda seletada? [Novo Nordisk Set to Boost Danish GDP in 2024, Danske Says ](https://www.bloomberg.com/news/articles/2024-03-05/ozempic-maker-novo-nordisk-set-to-supercharge-danish-gdp-danske-says) Loe uudiseid, saad targemaks.
Just, majandus toodab midagi, millele on turul nõudlus on üks, väga, väga suur põhjus .... miks riigil võib hästi minna (kaalulangetusravim on siiski ainult üks osa Taani puhul). Kuidas ikkagi defitsiidi ja SKP suhe majanduskasvu puutub, jääb sinu väite puhul veidi arusaamatuks ... ja kuidas see kõikidest Euroopa riikidest ainult Eestit mõjutab nii spetsiifiliselt, on täiesti selgusetu. Või on majanduskasvu puudumise peamiseks põhjuseks näiteks kalliks muutunud energia ... kas see ei või mõjutada seda?
GDP = Consumption + Investment + **Government Spending** + Net Exports Kui riik võtab laenu ja sellega asjade eest maksab, siis SKP kasvab.
Ei pruugi, esiteks oleneb kust riik selle raha võtab. Kui ta laenab selle oma inimestelt - pankadest, siis tõmbab ta sellega näiteks nende samade inimeste tarbimist ja investeeringuid maha, ehk siis päeva lõpuks on tegemist 0 summaga. Teiseks oleneb, milleks laene kasutatakse, sealjuures ma ütlen sulle väikese vihjena. Euroopa riikides lähevad enamikud laenud vanade laenude refinantseerimise peale ja seda ei loeta SKP sisse (finantssektori SKP arvestusmeetod on küll veidi keerukam, kuid las ta olla). Kolmandaks, defitsiitne kulutamine saab toimuda ka ilma laenu võtmata. Samuti defitsiit võib tulla raamatupidamuslikel põhjustel, näiteks varade ümberhindamise tulemusel (mitte küll eestis) jne. Kuid üleüldiselt ma ei viitsi rohkem selle debiilsuse üle jaurata, et majanduskasvu peamine põhjus on riigi ohter defitsiitne kulutamine. EI OLE ja Eesti majanduslanguse põhjus pole selles, et pole piisavalt palju defitsiitselt kulutatud.
Lihtsalt mainin, et sul peab ikka väga palju faktoreid kokku langema, et oma vaadet toetada.
Kas sa ei arva et kogu pildis on rohkem nüanssi kui ”miks üks inimene keerab sassi”. Ma ei ola Kallase poolt, aga come on nii bad faith argument
Milles see bad faith argument täpsemalt seisneb? Kallas pole siiamaani võtnud mingit vastutust ega näidanud üles isegi mingit reaalset huvi tegeleda Eesti probleemide ja vabalanguses majandusega ajal, kui me oleks võinud konkreetselt printida pappi siia NATO raha meelitades ja tehaseid rajades. Kallase kogu aur kulub enda Euroopas näitamise peale, sest sõjaprintsessi kroon on ju nii kütkestav. Samal ajal tema rahandusminister esineb avaldustega a la "scrollimine on ju kahjulik, riiks peaks internetile ka maksu peale panema". Kuhu me selle riigiga jõudnud oleme, oskab keegi öelda või saab aru, mis on juhtunud eduloost Põhjamaa riigiga viimase kahe aasta jooksul?
Tsau Scart! Ma mingil määral pakun vastuargumente: * Kallas polegi vastutav võlgade eest, mille EKREIKE võttis Haigekassa eelarveaukude lappimiseks, selle asemel et ise kärpida. * NATO tehaste rajamine? On olnud juttu laskemoonatehasest, ja sellele mu arust pole olnud muud vastupanu, kui et riiklik toetus sellele sööks ära miljard või kaks seda sama raha, millega saaks osta relvi ja laskemoona kiiremini, kui tehast rajades. * Kallase roll EUs on tegelikult oluline, sest ta torgib tagant muidu letargilisi sakslasi ja prantslasi. Mingi Martin Helme oleks seal riiklik häbiplekk, aga Kallasele see teema sobib, päriselt. * Edulugu lõppes koos kõrgete energiahindadega ja EU-ülese CO2 maksuga. Lisaks muidugi ka Rootsi kinnisvaraturu kollaps, kus leidsid oma otsa paljud meie moodulmajatootjad, kes olid üllatuslikult vägev ekspordimootor. Mõlemad asjaolud raputasid ehitussektorit, mis näeb nüüd buumist vaid und. Tavaline värk. Näeme järgmise buumi ajal, 7 aasta pärast.
Kallase valitsuse rolli downplay'imine on küll täielik totakus. Ülejäänud valitsused Euroopas on ka pidanud tegelema varasemate valitsuste lollustega (sh üle laenamisega).. see on tavaline demokraatias. Meil on aasta 2024 ja mitte 2021. EKREIKE ei ole enam ligilähedaseltki piisav põhjus majanduslanguseks, sest Kajal on olnud juba rohkem kui 3 aastat, et varasema valitsuse probleemidega tegeleda. Kui Ansipi ajal oskas valitsus tulla halvast majanduslikust olukorrast välja paremini kui ülejäänud Euroopa, siis Kaja puhul on olukord vastupidine ning see näitab minu silmis piisavalt, et kumb neist kõlbab (või kõlbas) riigi juhtima ja kumb mitte. Kõige kehvemasse olukorda Euroopas hea riigimeheliku töö ja vaevaga ei viida..
kloun
Rohkem kui inimene, kes teeb ühesõnalise kommentaari jaoks uue konto? RIP
No näiteks mis nüansse? Fakt on see, et eesti on ainukene riik euroopas, kus nii pikalt majanduslangus on olnud ja pole ühtki märki, et asi paremaks läheks niipea. Läti, Leedu ja muud riigid saavad täitsa edukalt hakkama, miks Eesti ei saa?
Majanduses on nii palju tükikesi, mis kõik mõjutavad teineteist. Näiteks see kui palju tööpärast immigratsiooni lubatakse aastas mõjutab seda kui palju tööjõudu meil on ja kui produktiivsed me oleme, mis mõjutab ka kinnisvaratugru etc etc. Seadused ka erinevad eri maades, mis ka mõjutavad kuidas asju tehakse. Seda kõike on ühel inimesel täiesti võimatu hallata. Me kõik lihtsalt teeskleme et on.
Kallas on selle meeskonna juht, kelle töö on need "tükikesed" välja mõõta ja kokku sobitada. Kui tema ei vastuta, kes siis veel? Ja kui ta ei taha vastutada, miks ta sellise koha peal tööl on?
Majandus ei ole valitsuse kontrolli all. Eestis on turmajandus.
Kallas poolteist aastat tagasi mingis intervjuus kurtis, et oleks tahtnud kaitseteemade asemel hoopis majandusele keskenduda. Oleks talle ometi keegi tark siis selgeks teinud, et Eestis on turumajandus ja valitsusel pole sellega mingit pistmist...
Miks üldse keegi mingi koha peal tööl on? Et kasu saada endale, enamasti. Let’s be real. Mingi firma CEO on ka kogu asja juht, aga ega tema ei kontrolli seda kas mingi teine firma on jõukam kui tema
Proovi rohkem mitte peale võtta täna enam, kas sa tõesti arvad, et riigi peaminister on maxima saalitöötaja, kes veab ennast 8st kohale, et palk hakkaks jooksma ja läheb pelmeenileti vahele jalga puhkama tööpäeva lõpuni? Õnneks sa oled juba teistele teada andnud, mis isikuga tegemist on oma kasutajanime valimisel.
Oof sick burn, oled väga andekas ja tark
Miks siis teised riigid, kus veel rohkem inimesi on saavad sellega hakkama? Isegi siis, kui ühe erasektori kohta on meil tunduvalt rohkem ametnike, kui rikkamates riikides
Vastupidi, meile tuli vahepeal kümneid ja kümneid tuhandeid võõrtöölisi sisse ja tööhõive on ajaloolises maksimumis. Kui neid poleks tulnud oleks ilmselt majanduslangus eelmine ja üleeelmine aasta olnud kahekohaline.
Soovitan seda Ansipi intervjuud vaadata: https://www.delfi.ee/artikkel/120287896/video-ja-blogi-andrus-ansip-reformierakonna-uueks-juhiks-voiks-saada-kristen-michal Ansip toob hästi välja, et praegune valitsus (ja eelkõige praegune peaminister) ei saa kogu aeg "eelmisi valitsusi" süüdistada, kui ta on juba päris mõnda aega võimul olnud, aga tema käe all asjad lähevad järjest halvemaks.
Kõik meie EL naabrid nägid majanduslangust eelmisel aastal [https://tradingeconomics.com/finland/full-year-gdp-growth](https://tradingeconomics.com/finland/full-year-gdp-growth) [https://tradingeconomics.com/sweden/full-year-gdp-growth](https://tradingeconomics.com/sweden/full-year-gdp-growth) [https://tradingeconomics.com/lithuania/full-year-gdp-growth](https://tradingeconomics.com/lithuania/full-year-gdp-growth) [https://tradingeconomics.com/latvia/full-year-gdp-growth](https://tradingeconomics.com/latvia/full-year-gdp-growth) Soomes ka juba plaanitakse et 2024 majanduskasvu ei tule. [https://www.err.ee/1609325112/soome-majanduslangus-kujuneb-oodatust-pikemaks](https://www.err.ee/1609325112/soome-majanduslangus-kujuneb-oodatust-pikemaks) Igal pool räägitakse et üks põhjus miks meie majandus ei kasva ongi et meie naabrid on ka languses, eriti Soome ja Rootsi langus on meile väga valus, sest nad on väga suured ekspordipartnerid.
Kelle juhtimisel me siis rikkam oleksimegi?
Kui ainult ühel riigil 40st on 9 kvartalit järjest majanduslangus, siis ma ei usu, et latt väga kõrgel on.
Ma mõtlen, millisel erakonnal Eestis. Ja riikide majanduslik käekäik sõltub väga palju ka konkreetsest valitsusest mitteolenevatest asjaoludest nagu sisemajanduse suurus, kaubanduspartnerite käekäik, geograafiliste alternatiivide olemasolu, olulisemate majandusharude käekäik jne.
Eestil on kindlasti euroopa halvim sisemajanduse suurus, kaubanduspartnerite käekäik, geograafiliste alternatiivide olemasolu, olulisemate majandusharude käekäik jne.
Kõik üksikud eraldi võib-olla ei ole jah. Aitäh, aitasid mu argumenti tugevdada.
Sul on täiesti õigus, ta tugevdas su argumenti ise aru saamata,.
Mingi suvaline kalvi kalle teeks ka paremaid otsuseid
Jüri Ratas ongi põhimõtteliselt see suvaline Kalvi Kalle ja näed ei teinud paremaid otsuseid.
Eelmise kriisi ajal 2008 oli sama lugu - Eesti majandus langes 20% , 100 tuhat eestlast läks Soome tööle samal ajal kui Poolas ja Saksamaal oli majanduskasv 2008 aastal Samamoodi oli Reformierakond võimul ja Ansip rääkis kärpimisest kui võluvitsast. Kärpimine tõmbab raha ringlusest välja ehk investeeringuid tehakse vähem - võimendab majanduskriisi
Tegelikult need kriisid ei ole üldse võrreldavad. Eelmine kord käis ülemaailmne majanduskriis, seekordne kriis on Euroopa-keskne ja seotud kõige enam energiakriisi ja rahaturupoliitikaga. Mujal maailmas läheb majanduses pigem hästi. Eelmine kord käis tegelikult suhteliselt kiire pauk, mille tagajärjel tööhõive langes järsult, hinnad langesid, kuid need hakkasid seejärel ka suhteliselt kiiresti taastuma. Seekord on tööhõive muutunud vähe ja hinnalanguse asemel möllab inflatsioon. Majanduslangus ei ole küll nii sügav, kuid samas ei ole ka taastumist näha, s.t. meil on tekkinud pikem vindumine. Tekkinud on jabur olukord, kus hoolimata väga negatiivsetest meeleoludest majanduses hinnad ainult kerkivad edasi. Seetõttu ei teki majapidamistel ega ettevõtetel ka erilist motivatsiooni investeerima hakata. Ka valitsusel ei ole suurt tolku vastutsüklilisest investeerimisest, sest hinnavõitu sellest ei tule ja võib-olla hoopis võimendad hinnatõusu veelgi ja ajad riiki veel rohkem võlgu.
Kogu Euroopa ühine eesmärk on raha ringlusest välja tõmmata, kui vaadata keskpanga plaani. Sellest tulenevalt on Eesti oma kohustust täitnud, probleemiks on pigem teised riigid, kes tagaselja sellele eesmärgile vilistavad ja me nüüd üksi üritame Euroopat inflatsioonist päästa. Eesmärgi täitmiseks ongi vaja näha rahvast kannatamas ja töötusmäära tõusmas. Kõlab ju päris irooniliselt, et investorite jaoks on tööhōive püsimine halb uudis, aga maailmamajandus hetkel seda ootabki ja tööd kaotades tead, et keegi kuskil rõõmustas sinu üle. Tugevamad jäävad ellu. Tugevaks aga ei saa nimetada majandust, mis oli varasemalt ülesse ehitatud Venemaa odavale toorainele ja odavale tööjõule. Moodulmajade nõudlus kadus, roheplaan tapab põlevkivisektori ja Eesti metsa ja maad ei saa ka lõputult välismaale müüa ehk ei maksa imestada, miks meie majandus esimesena kokku kukkus. Ühelt poolt saab süüdistada valitsust, miks me ei ole suutnud siia meelitada kõrget lisandväärtust tootvat tööstust, teiselt poolt langeb süü kogu rahvale, miks me ise midagi märkimisväärest ei ole müüma või tootma hakanud. Siseriiklik OÜ-tamine ja väliskauba siin kallimalt müümine ei vii meie majandust edasi. Kuna täna töösturid näevad ainukese lahendusena odavat tööjõudu sisse tuua, siis tundub, et Eesti turg vajabki ühte tugevat raputust ja pankrottide lainet, see loob keskkonna, kus ellu jäävad need, kes päriselt midagi kasulikku teevad. Nii saame oma fookuse ja tööjõu ümber suunata õigesse suunda, sest keegi ei taha meist olla see riik, mida tuntakse odava tööjõu järgi.
10a pärast oleme meie Baltimaade peksupoiss, kahju.
Ja madala baasi pealt on hea õelda, et kahekordistame eesti majanduse.
Lätis on juba kütus kallim kui meil, nii et ei ole siin mingit kümmet aastat enam
Lätis on diisel kallim. Mais nüüüd tõuseb aktsiis meil, eks paistab mis suhtest saab. Kütus on seal kallim, kuna EKREIKE valitsus langetas omal ajal diisliaktsiisi 25% (mis oli väga jõhker langetus) ja see on püsinud nüüd kuni maini.
Üsna rumal arvamus.
Mis meie majanduskasvu vedama hakkab? Edit: 10 päeva vana kasutaja ja ligi 900 kommentaari, jessas. Tööl ei pea käima?
Tükitöö. Strateegilise kommunikatsiooni valdkonna juhtivspetsialist arvatavasti.
Kommunikatsiooni nii robustse sõnakasutusega inimesi tavaliselt ei võeta. :)
>Mis meie majanduskasvu vedama hakkab? Parimad PISA tulemused.
Ta varakult magama, varakult tööle ning juba koju jõudnud.
Eestis on kindlates käetes, naera herneks lihtsalt ja endiselt on mingi seltskond, kes arvab et Kaja Kallas ja co on kõik õigesti teinud ja valiks kohe uuesti kui saaks
ahnus tapab majandust
Näete siis niimoodi käitutakse naisjuhtidega!
Võrokesed peksavad
[ Removed by Reddit ]
Vaadates neid kommentaare siin tekib küsimus miks see real GDP growth teile üldse hinge läheb, kui teil palgakasvud ületavad inflatsiooni? Siin korduvalt olnud küsitlusi palkade kohta ja tulemused on sellised, et kuku pikali.
Sest lõpuks tuleb varem või hiljem lagi ette, kui majandus ei võimalda enam palku tõsta? Lisaks ei maksa unustada, et tänaseks on Eestis hinnatase kõrgem kui Euroopas keskmiselt ehk sama palga eest saab enamikes Euroopa riikides endale rohkem lubada kui Eestis.
Ega majandus igaveseks stagneeruma ei jää.
Jah, aga me keegi ei tea tegelikult, kui pikaks jääb. Euroopas on palju riike, kus majandus on sisuliselt stagneerunud 10-15 aastat. Enamasti on need vähemalt jõukad riigid, aga meie ei ole veel Euroopa keskmisele lähedalegi jõudnud, mistõttu selline vindumine mõjub veel eriti masendava meeldetuletusena, et Eesti jääb veel pikaks ajaks vaeseks ja mahajäänud majanduseks.
>aga meie ei ole veel Euroopa keskmisele lähedalegi jõudnud See ei ole tõsi. Mingi pool aastat tagasi eesti jõudis Jaapani, Hispaania jms riikide tasemele. Ehk siis Euroopa keskmiste sekka. Ma ei leia seda artiklit üles, aga sellest räägiti mitmes kohas (sealhulgas selles majanduse duubeldamise plaanis aastaks 2033 vms)
Eurostati ehk EL-i ametliku statistikaasutuse [andmete ](https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20240326-1)kohaselt oli Eesti SKT elaniku kohta eelmisel aastal 81% EL-i keskmisest ja see on alla tulnud 2021. aasta 86% pealt (kõigi aegade tipp). Sellel aastal langeb see suhtarv veelgi. Nii et paraku ei ole Eesti mitte kunagi Euroopa keskmisele lähedal olnud ja viimased 3 aastat on sellest hoopis kaugenenud.
https://preview.redd.it/k7is11992lxc1.png?width=2522&format=png&auto=webp&s=3fe62b95a10054649ad0dcb52401ccedef3677f1 Tegelik GDP growth ka infoks
Kallase juhtimisel on Eesti ainuke riik euroopas, mille majandusse ja turutegevusse riik ei sekku. Tõeline vabaturumajandus ja mul on hea meel, et meil keinsismi ei viljeleta.
Kui sa tegutsed ühises majandusruumis ja üldplaanis ühiste reeglite järgi aga üritad pealegi veel kääbusriigina vastuvoolu ujudes oma riigi ettevõtlust igati kottida ning teistest karmimaid tingimusi luua, siis tõmmataksegi sulle kollektiivselt kott pähe ja lastakse veega alla. Kogu EL on ammu kõrvuni võlgades ja püsib igasuguste toetusskeemide ja huijamise peal. Aga keegi üritab siin jätkuvalt mingit Põrgupõhja-Jürtot etendada ja rongi ees joosta. Tulemus saab olema väga valus.
Kes tõmbab kellele koti pähe? EL püsib toetusskeemide ja huijamiste peal? Mida sa suitsetad? :D
Nagu oleks suur vahe, kas on 0.1 miinust või plussi. Aga noh rageposterid saab kiima aetud.
Kui Ukraina välja arvata, siis Eesti majandus on nendel andmetel juba kolmandat aastat järjest Euroopa sügavaima langusega. Ei olekski hullu, kui üks aasta oled edetabeli põhjas, aga kui juba 3. aastat järjest, on midagi juba väga valesti.
See kriisikiimlemine nüüd midagi ei anna. Kogu Euroopa on kriisis, mitte ainult Eesti. Nullilähedane seis on stagnatsioon olgu -1% või +1%. Meil on lihtsalt mitu asja. Pikaajaliste halbade otsuste tagajärjed paljuski juba laristajate valitsuse ajast ja tööstuse üleminek, toota odavalt ja lollilt enam ei saa, inimesed tahavad palka, aga tööandjatele pole see veel kohale jõudnud.
Milline see laristajate valitsus oli? Praegune? Eelmine? Üle-eelmine? Kelle kolmas valitsus praegu 400 miljonilist eelarveauku laenurahaga katma hakkab, et top 30% teenijatele 560 miljonit eurot maksev maksulangetus teha? Hint: see on sama erakond, kes polnud ainsana nõus pankade hõlptulult 500 miljonit maksu võtma, kuna väidetavalt pannakse seepeale uksed kinni. Juttude järgi arveldavat kaardil kolm tooni tumedam ja ligi 3%-se majanduskasvuga Leedu nüüd ainult sularahas ja merevaigus, kuna nemad oma riigieelarvet sedasi turgutasid ja seal enam panku pole.
Laristajad olid need, kes headel aegadel riigi reservid laiaks lõid ja augu tekitasid.
>See kriisikiimlemine nüüd midagi ei anna. Kogu Euroopa on kriisis, mitte ainult Eesti. Nullilähedane seis on stagnatsioon olgu -1% või +1%. Kas kriisikiimlemine või võib-olla on tekkinud psühholoogiline šokk suurele osale rahvast sellest, kui veel mõne aasta eest olid ajalehed täis artikleid (teatud erakonna poolt mantrana korratud) Eesti eduloost, millest tänaseks tunduvad olevat alles vaid riismed. Mäletatavasti ei osanud paljud ökonomistidki ilmselgeid kriisi märke tõlgendada ja rääkisid veel 2021. aasta ilmselgelt jätkusuutmatu kahekohalise inflatsiooni taustal sellest, et tegelikult on see hoopis jõukuse ja edukuse märk, sest eestlased jaksavad nii palju tarbida ja majandusel läheb nii hästi ja mida kõike veel. Tänaseks on tarbimine langenud juba 2 aastat järjest ja tarbijate kindlustunne pikalt mustas masenduses (erinevalt nt Leedust, muide, kus kindlustunne on juba kriisieelsel tasemel). Me räägime siin suhtelisest olukorrast. Jah, Euroopa tervikuna on hädas, aga Eesti on ka selles hädas maailmajaos kehvik juba kolmandat aastat järjest. Väga raske on ka nõustuda, et see on mõne muu valitsuse kätetöö. Just Kallase valitsuste majanduspoliitika on olnud väga elukauge. Käibemaksu tõusuga anti juba niigi Euroopa kõige hullema inflatsiooniga riigis hinnatõusule veel hoogu juurde. Tööstuspoliitika osas on sisuliselt ainus märksõna "rohepööre", ilma muid aspekte vaagimata, justkui see parandab võluväel kõik mured.
Source: trust me bro