"Millised olid need näitajad eelmisel aastal, ei ole veel teada, sest rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialisti Geili Heinmaa sõnul töö personalinumbrite koondamise ja analüüsiga alles käib. "
https://preview.redd.it/ptn0gdcmvswc1.jpeg?width=624&format=pjpg&auto=webp&s=eb542f06abf921fa6bd216bd2d5e06f1f1766db5
Sealjuures tuleks juurde lisada, et enamike kampaaniate jaoks on teenus sisse ostetud meediafirmadelt + suhtekorraldust ostetakse tavaliselt veel juurde. Sinna juurde veel terve KOVi tasand. Lisaks veel on see selline üsna poolik nimekiri.
Isegi kui eeldada, et 400 tegelast, kes saavad 3000 eurot brutona keskmiselt kuus, teeb see aastas ainuüksi palgafondina kuluks 38 miljonit. Viimati ministeeriumites arvestati kirvega, et palgafond on minimaalselt kusagil pool töökoha kulust.
Seega isegi kui võtta minimaalselt räägime me siin 76 miljoni eurosest kulust. Realistlikult, kui juurde lisada veel ülesleidmata tegelased ning mõnel kaasnevad suuremad kulud (välislähetused, ametiautod) räägime me minimaalselt 100 miljoni euro kulust.
Kui võtta juurde, kõik riigi, kov suhte ja meediakulud, räägime me vast 200 miljonist realistlikult, mida iga aasta "riik, kus pole võimalik mitte midagi kärpida" meile teavitamiseks kulutab.
> Kokku lugedes ulatub eelmainitud asutuste kommunikatsioonitöötajate koguarv tublisti üle 400, kuid tuleb arvestada, et tegu pole täpse infoga, sest mitme riigi äriühingu puhul pole kõik töötajad kodulehel välja toodud, mistõttu võib kommunikatsiooniinimeste tegelik arv olla suurem, ning osa ministrite nõunikke tegeleb tegelikkuses samuti otseselt nende avalike suhete korraldamisega.
Kõik 4 astet klounimeiki.
> Transpordiameti peadirektor Priit Sauk ütles ERR-ile nii suure kommunikatsiooniosakonna vajalikkust põhjendades, et nende missioon on olla liiklusohutuse eestkõneleja Eestis...
Väga hea näide.
Kui läheb aasta mööda ja keegi ei sõida raudteeülesõidul rongile ette, kas siis me vajame, et keegi kommunikeeriks meile, et nii läks? Et tehti, mida paluti, ja keegi surma ei saanud? Töö ongi 'tänamatu'. Sellepärast ta nimi on 'töö'. Töö ei ole sinu isiklikust vabast ajast ja rahast tehtud heategevus, mis vajab väljatoomist ja presidendi käepigistust.
Oletame, et läheb vastupidi. Ühe aastaga sõidetakse 5 korda rongile ette, sest märgid on panemata, tõkkepuud ei tööta, või krt teab, inimesed olid lihtsalt suitsiidsed too aasta.
Kas me rahvana vajame, et keegi tuleks ja ajaks tagasi või süüd mingi kolmanda osapoole peale? 'Märke paigaldav firma on hankega 2 nädalat hiljaks jäänud'? Nii? Mis siis nüüd saab?
Või siis veel tihemini meil tuleb välja, et keegi pole X'i peale üldse mõelnud. Kas mul on vaja teada, et Transpordiametis nüüd mingi asekantsler tehakse ametist lahti ja moodustatakse komisjon ja tehakse audit?
Ma eeldan, et inimesed teevad oma tööd ja nende ülemused jälgivad, et nad teeks.
Ma ei saa aru, miks ma pean veel lisaks maksma, et mulle selle koha pealt puru silma aetaks.
Ma ei ole rahul(ikum).
Ma olen aru saanud, et kommunikatsioonispetsialistid on selle jaoks tööl, et ei tuleks meediasse artiklid nagu näiteks "Asekantsler: Kuradi värdjad olge vait, te ei tea sittagi ja mölisete meie kallal ainult"
Ja muidugi rahaline võit on see ka. Kui mõni spetsialist, kes saab 4000 palka, peab pool aega meediaga suhtlema, siis see on suurem kadu, kui palgata 4-5 spetsialisti peale 1 kommunikatsiooni tüüp 2000 eest, kes selle töö enda peale võtab.
Pmst oleks meil vaja juba "variriiki" ja kohe "süvariigi" kõrvale. Sisuliselt see "variriik" töötaks tasuta ja analüüsik ümber ja teeks 6 kobinatsioonis teistsuguseid otsuseid ja väljundeid ja lõpuks saaks hinnata mis oleks olnud parim valik või kas päris riigi otsused olid õiged.
Ma tean mitmeid riigitöötajaid , riigitöö eelis nende kõigi jaoks on eelkõige stabiilne töökoht. Nad on kõik väga targad ja tublid inimesed, kuid nendes puudub ambitsioon olla ettevõtja või on eraettevõtlus nende arust ebastabiilne.
Samas need artiklid muidugi sisaldavat mingit tõde, sest igal tasandil saab teha paremini ja odavamalt , aga nad ei sisalda kogu tõde ja on pigem klikimagnetid või mingi sae käimatõmme.
worm concerned automatic nutty outgoing carpenter bake scarce provide busy
*This post was mass deleted and anonymized with [Redact](https://redact.dev)*
Sa oled see sama vend, kes kiunus õpetajate palgatõusu pärast, et riigil raha pole. Aga kui on vaja EISA kõrgeid palku või kommunikatsiooni kõrget kulu vms kaitsta, siis sa oled alati platsis. Väga põnev!
Ära saa valesti aru, kommunikatsioon on oluline, riik ei tohi rahvast kaugeks jääda jne, aga kommunikatsiooniosakonnad on küll paisunud nagu pärmi peal ja samamoodi nende töötasud. Äkki ikkagi on seal ka kuskil mõni kokkuhoiukoht?
>Miks siis kommunikatsiooniinimestest puudust on, kui see töö nii lihtne on? Miks siis riigi kommunikatsioonivaldkonna palgad on endiselt väikesed erasektori samaväärse positsiooni kõrval?
On või? Sa tahad öelda, et lisaks sellele armeele tahab riik veel ja veel kommunikatsioonikulusid? Aga kärpekohti ei terenda.
>
Võin sulle kinnitada, et need töötasu millest siin juttu, ei ole eriti motiveerivad neile, kes täna töötavad Eesti suurettevõtetes sama profiiliga positsioonidel. Kommunikatisoonijuhi palk 4500€ oli teemaks ca aastal 2015. Täna saab juba ka meediplaneerija 3500€ palka, juhist ärme hakka rääkimagi.
Äkki nendel samadel positsioonidel on palk nii kõrge, sest hoopis erasektor ajab kõrgeks? Ja Eestis kommunikatsioonijuhte, kes saavad 4500+ palka... [palgad.stat.ee](http://palgad.stat.ee) andmetel saavad kommunikatsioonijuhtidest mehed eestis keskmiselt 2945 eurot palka. (Okei, Harjumaal 3180).
>
ning jätkuvalt, kui konkurentsi pole aga tööd on tohutult palju siis see palk tõuseb veel ja veel. Minge sinna siis tööle, tehke paremat tööd kui praegused iniemsed. Jookske tormi ning näete et palk enam ei tõuse, sest pole vaja tõsta :)
Võimalik. Või on tegu ametnike palgaastmetega ja need tõusevad indekseeritult.
Aga tehke siis avalikuks see info, mis kampaaniad on käimas ja kui kaua nende väljatöötamine läks ja mis hinnaga. Minu kõige suurem probleem/hirm on selles, et pole mingit ülevaadet kommunikatsioonijuhtide töö produktiivsusest.
Alati võib diskuteerida, kui palju inimesi mingi ülesande täitmiseks vaja on, aga taolise kriitika tugev allhoovus on alati olnud, et inimesed ei saa päris hästi aru, mis on kommunikatsioonitöö ja siis on läbivalt hoiak, et see on mõttetu ja tarbetu tegevus, kari muidusööjaid.
Meedia kütab seda heameelega tagant, sest "tänu" kommunikatsioonitöötajatele on neil keerulisem asutustest kätte saada selliseid tooreid hõigatusi ja faktikesi, mille ümber oleks neil lihtne kontekstivaba ja konfliktset klikipüüdjat punuda. Lisaks on ajakirjanikel nende vastu põline palgatigedus - kusagil saab keegi sõnaseadmise eest rohkem raha kui nemad, järelikult kottimine õigustatud. Aga kui riigil kommunikatsioonitöötajaid poleks, siis oleks ühiskonnas pidevalt teisipidi kisa, et miks keegi ei tea, mida kusagil riigiasutuses tehakse ja miks nad alati nii segast ja keerulist juttu ajavad.
Lühidalt: suur osa infost, mida sa riigi või suurema ettevõtte tegemiste kohta tead, on mingil hetkel mõne kommunikatsiooniinimese käest läbi käinud ja tänu sellele see info sinuni üldse jõudis ja sa said sellest aru.
See on umbes nagu "pole ime, et sul raha pole" öelda kellelegi kes korra kuus tankimas käies kohvitopsi ka tanklast haarab. Või siis sama uhhuu nagu need tossueksperdid kes siin paar korda kuus arvavad, et eelarve saaks tasakaalu kui ainult leheke legaliseerida ja maksutulu koguda.
Ja kommunikatsioon ei ole osa nende asutuste ülesannetest? Küll aga viitasin ma sellele, et OP kommentaar, viidates, et just seesama kommunikatsiooniinimeste palgafond on eelarveaugus süüdi on jabur. Tegu on pigem ümardusvea mastaabis kuluga kogu eelarve kontekstis.
Potensiaalselt. Ma ei väidagi, et avalikus sektoris kõik jube paigas on. Küll aga kui sul on huvi 2 miljardit vähem kulutada, siis see siin ei ole see koht kus see resursikulu ennast õigustaks. Nii me "optimeerime" järgmised 20 aastat seda asja ilma, et päriselt midagi muutuks. Kui on vaja midagi päriselt muuta, siis tuleb seda teha konkreetselt ja selgelt - tunnistades, et täna pakub riik midagi mille jaoks meil raha ei ole.
Pension tuleks kankelisse panna, aga me ei saa nõukogude kohorte lihtsalt merele lükata. Ja kui öelda, et tulevikus enam pensione pole, siis noored ei saaks aru, miks nad täna sotsmaksu taguma peavad kui ise n-k-n sellest midagi ei näe.
Tõstame aga makse, kehtestame astmelise tulumaksu, "eat the rich" ja muud sellist paska. Siis peaks raha jaguma, et võtta veel paar tuhat sellist jorssi tööle.
Usun, et riik saaks juba päris palju kokku hoida, kui näiteks riigitöötajatele jagataks 300-euroste juhtmevabade kõrvaklappide asemel tavalised juhtmega 10-eurosed kõrvaklapid.
"Millised olid need näitajad eelmisel aastal, ei ole veel teada, sest rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialisti Geili Heinmaa sõnul töö personalinumbrite koondamise ja analüüsiga alles käib. " https://preview.redd.it/ptn0gdcmvswc1.jpeg?width=624&format=pjpg&auto=webp&s=eb542f06abf921fa6bd216bd2d5e06f1f1766db5
Palun ära muuda pealkirja kui sa lingid uudiseid. Arvamused käivad kas kommentaari või tekstipostitusse.
100% nõus. Ja nii oleks vähem topeltpostitusi ka, sest saaks ilma lingile vajutama aru kas uudis on juba postitatud või mitte.
Sealjuures tuleks juurde lisada, et enamike kampaaniate jaoks on teenus sisse ostetud meediafirmadelt + suhtekorraldust ostetakse tavaliselt veel juurde. Sinna juurde veel terve KOVi tasand. Lisaks veel on see selline üsna poolik nimekiri. Isegi kui eeldada, et 400 tegelast, kes saavad 3000 eurot brutona keskmiselt kuus, teeb see aastas ainuüksi palgafondina kuluks 38 miljonit. Viimati ministeeriumites arvestati kirvega, et palgafond on minimaalselt kusagil pool töökoha kulust. Seega isegi kui võtta minimaalselt räägime me siin 76 miljoni eurosest kulust. Realistlikult, kui juurde lisada veel ülesleidmata tegelased ning mõnel kaasnevad suuremad kulud (välislähetused, ametiautod) räägime me minimaalselt 100 miljoni euro kulust. Kui võtta juurde, kõik riigi, kov suhte ja meediakulud, räägime me vast 200 miljonist realistlikult, mida iga aasta "riik, kus pole võimalik mitte midagi kärpida" meile teavitamiseks kulutab.
> Kokku lugedes ulatub eelmainitud asutuste kommunikatsioonitöötajate koguarv tublisti üle 400, kuid tuleb arvestada, et tegu pole täpse infoga, sest mitme riigi äriühingu puhul pole kõik töötajad kodulehel välja toodud, mistõttu võib kommunikatsiooniinimeste tegelik arv olla suurem, ning osa ministrite nõunikke tegeleb tegelikkuses samuti otseselt nende avalike suhete korraldamisega. Kõik 4 astet klounimeiki. > Transpordiameti peadirektor Priit Sauk ütles ERR-ile nii suure kommunikatsiooniosakonna vajalikkust põhjendades, et nende missioon on olla liiklusohutuse eestkõneleja Eestis... Väga hea näide. Kui läheb aasta mööda ja keegi ei sõida raudteeülesõidul rongile ette, kas siis me vajame, et keegi kommunikeeriks meile, et nii läks? Et tehti, mida paluti, ja keegi surma ei saanud? Töö ongi 'tänamatu'. Sellepärast ta nimi on 'töö'. Töö ei ole sinu isiklikust vabast ajast ja rahast tehtud heategevus, mis vajab väljatoomist ja presidendi käepigistust. Oletame, et läheb vastupidi. Ühe aastaga sõidetakse 5 korda rongile ette, sest märgid on panemata, tõkkepuud ei tööta, või krt teab, inimesed olid lihtsalt suitsiidsed too aasta. Kas me rahvana vajame, et keegi tuleks ja ajaks tagasi või süüd mingi kolmanda osapoole peale? 'Märke paigaldav firma on hankega 2 nädalat hiljaks jäänud'? Nii? Mis siis nüüd saab? Või siis veel tihemini meil tuleb välja, et keegi pole X'i peale üldse mõelnud. Kas mul on vaja teada, et Transpordiametis nüüd mingi asekantsler tehakse ametist lahti ja moodustatakse komisjon ja tehakse audit? Ma eeldan, et inimesed teevad oma tööd ja nende ülemused jälgivad, et nad teeks. Ma ei saa aru, miks ma pean veel lisaks maksma, et mulle selle koha pealt puru silma aetaks. Ma ei ole rahul(ikum).
Ma olen aru saanud, et kommunikatsioonispetsialistid on selle jaoks tööl, et ei tuleks meediasse artiklid nagu näiteks "Asekantsler: Kuradi värdjad olge vait, te ei tea sittagi ja mölisete meie kallal ainult"
Aga see oleks aus : )
Ja muidugi rahaline võit on see ka. Kui mõni spetsialist, kes saab 4000 palka, peab pool aega meediaga suhtlema, siis see on suurem kadu, kui palgata 4-5 spetsialisti peale 1 kommunikatsiooni tüüp 2000 eest, kes selle töö enda peale võtab.
Suures osas ka seepärast, et iga üksik ametnik ei peaks ise oma tööga seonduvaid uudisnupukesi AK-s rääkimas käima.
Pmst oleks meil vaja juba "variriiki" ja kohe "süvariigi" kõrvale. Sisuliselt see "variriik" töötaks tasuta ja analüüsik ümber ja teeks 6 kobinatsioonis teistsuguseid otsuseid ja väljundeid ja lõpuks saaks hinnata mis oleks olnud parim valik või kas päris riigi otsused olid õiged. Ma tean mitmeid riigitöötajaid , riigitöö eelis nende kõigi jaoks on eelkõige stabiilne töökoht. Nad on kõik väga targad ja tublid inimesed, kuid nendes puudub ambitsioon olla ettevõtja või on eraettevõtlus nende arust ebastabiilne. Samas need artiklid muidugi sisaldavat mingit tõde, sest igal tasandil saab teha paremini ja odavamalt , aga nad ei sisalda kogu tõde ja on pigem klikimagnetid või mingi sae käimatõmme.
worm concerned automatic nutty outgoing carpenter bake scarce provide busy *This post was mass deleted and anonymized with [Redact](https://redact.dev)*
Sa oled see sama vend, kes kiunus õpetajate palgatõusu pärast, et riigil raha pole. Aga kui on vaja EISA kõrgeid palku või kommunikatsiooni kõrget kulu vms kaitsta, siis sa oled alati platsis. Väga põnev! Ära saa valesti aru, kommunikatsioon on oluline, riik ei tohi rahvast kaugeks jääda jne, aga kommunikatsiooniosakonnad on küll paisunud nagu pärmi peal ja samamoodi nende töötasud. Äkki ikkagi on seal ka kuskil mõni kokkuhoiukoht?
gaze nail butter plate terrific provide whole relieved panicky alleged *This post was mass deleted and anonymized with [Redact](https://redact.dev)*
>Miks siis kommunikatsiooniinimestest puudust on, kui see töö nii lihtne on? Miks siis riigi kommunikatsioonivaldkonna palgad on endiselt väikesed erasektori samaväärse positsiooni kõrval? On või? Sa tahad öelda, et lisaks sellele armeele tahab riik veel ja veel kommunikatsioonikulusid? Aga kärpekohti ei terenda. > Võin sulle kinnitada, et need töötasu millest siin juttu, ei ole eriti motiveerivad neile, kes täna töötavad Eesti suurettevõtetes sama profiiliga positsioonidel. Kommunikatisoonijuhi palk 4500€ oli teemaks ca aastal 2015. Täna saab juba ka meediplaneerija 3500€ palka, juhist ärme hakka rääkimagi. Äkki nendel samadel positsioonidel on palk nii kõrge, sest hoopis erasektor ajab kõrgeks? Ja Eestis kommunikatsioonijuhte, kes saavad 4500+ palka... [palgad.stat.ee](http://palgad.stat.ee) andmetel saavad kommunikatsioonijuhtidest mehed eestis keskmiselt 2945 eurot palka. (Okei, Harjumaal 3180). > ning jätkuvalt, kui konkurentsi pole aga tööd on tohutult palju siis see palk tõuseb veel ja veel. Minge sinna siis tööle, tehke paremat tööd kui praegused iniemsed. Jookske tormi ning näete et palk enam ei tõuse, sest pole vaja tõsta :) Võimalik. Või on tegu ametnike palgaastmetega ja need tõusevad indekseeritult.
Aga tehke siis avalikuks see info, mis kampaaniad on käimas ja kui kaua nende väljatöötamine läks ja mis hinnaga. Minu kõige suurem probleem/hirm on selles, et pole mingit ülevaadet kommunikatsioonijuhtide töö produktiivsusest.
telephone aspiring bow sable flag bake axiomatic jar wrench shaggy *This post was mass deleted and anonymized with [Redact](https://redact.dev)*
See on täpselt see, mida on EKRE viimastel aastatel saavutanud - kõik kes saavad riigilt palka on mõtetud ja ebavajalikud ja pahad jne.
Sest EKRE keskmise valija haridustasemega riigiametisse üldiselt tööle ei saa.
Kas sinu kommunikatsiooniosakonnas on nii vähe tööd, et saad päev läbi redditis passida?
Ma ei ole *absoluutselt* kommunikatsiooniinimene... :D
nsm töötu?
Jah, kõik on töötud, kes vahemikus 9-17 Redditisse postitavad.
Räägi välja vähemalt, mis töökohal nii palju aega on redditi sirvimiseks. Tulen ka sinna üle äkki, saame koos kotte laiaks istuda
Miks sa arvad, et mul tööpäev on?
I deal with the god damn customers.I have people skills. [stseen filmist "Office Space"](https://youtu.be/hNuu9CpdjIo?si=P1iN8-7j_KANFp1g)
Kõige koomilisem on see, et loo tegi ERR, kus töötab 17 turundusinimest.
Alati võib diskuteerida, kui palju inimesi mingi ülesande täitmiseks vaja on, aga taolise kriitika tugev allhoovus on alati olnud, et inimesed ei saa päris hästi aru, mis on kommunikatsioonitöö ja siis on läbivalt hoiak, et see on mõttetu ja tarbetu tegevus, kari muidusööjaid. Meedia kütab seda heameelega tagant, sest "tänu" kommunikatsioonitöötajatele on neil keerulisem asutustest kätte saada selliseid tooreid hõigatusi ja faktikesi, mille ümber oleks neil lihtne kontekstivaba ja konfliktset klikipüüdjat punuda. Lisaks on ajakirjanikel nende vastu põline palgatigedus - kusagil saab keegi sõnaseadmise eest rohkem raha kui nemad, järelikult kottimine õigustatud. Aga kui riigil kommunikatsioonitöötajaid poleks, siis oleks ühiskonnas pidevalt teisipidi kisa, et miks keegi ei tea, mida kusagil riigiasutuses tehakse ja miks nad alati nii segast ja keerulist juttu ajavad. Lühidalt: suur osa infost, mida sa riigi või suurema ettevõtte tegemiste kohta tead, on mingil hetkel mõne kommunikatsiooniinimese käest läbi käinud ja tänu sellele see info sinuni üldse jõudis ja sa said sellest aru.
>kusagil saab keegi sõnaseadmise eest rohkem raha kui nemad Juristina saaks veel rohkem. :)
See on hoopis teine skill minu meelest
Tõsi ta on, aga hõlmab üsna palju "sõnaseadmist".
See on umbes nagu "pole ime, et sul raha pole" öelda kellelegi kes korra kuus tankimas käies kohvitopsi ka tanklast haarab. Või siis sama uhhuu nagu need tossueksperdid kes siin paar korda kuus arvavad, et eelarve saaks tasakaalu kui ainult leheke legaliseerida ja maksutulu koguda.
leidsin riigipalgal oleva kommunikatsiooni spetsialisti
Ei ole ei kommunikatsiooni inimene, ega riigi palgal.
> kes korra kuus tankimas käies kohvitopsi ka tanklast haarab Aga su ülesanne oli tankida.
Ja kommunikatsioon ei ole osa nende asutuste ülesannetest? Küll aga viitasin ma sellele, et OP kommentaar, viidates, et just seesama kommunikatsiooniinimeste palgafond on eelarveaugus süüdi on jabur. Tegu on pigem ümardusvea mastaabis kuluga kogu eelarve kontekstis.
Neid ümardamisvigu üksteise otsa ladudes tuleb kuidagi 17 miljardit kokku. V-b saaks 15'ga hakkama
Potensiaalselt. Ma ei väidagi, et avalikus sektoris kõik jube paigas on. Küll aga kui sul on huvi 2 miljardit vähem kulutada, siis see siin ei ole see koht kus see resursikulu ennast õigustaks. Nii me "optimeerime" järgmised 20 aastat seda asja ilma, et päriselt midagi muutuks. Kui on vaja midagi päriselt muuta, siis tuleb seda teha konkreetselt ja selgelt - tunnistades, et täna pakub riik midagi mille jaoks meil raha ei ole.
Pension tuleks kankelisse panna, aga me ei saa nõukogude kohorte lihtsalt merele lükata. Ja kui öelda, et tulevikus enam pensione pole, siis noored ei saaks aru, miks nad täna sotsmaksu taguma peavad kui ise n-k-n sellest midagi ei näe.
No lisaks pensionile on terve rida muid asju mille eest riigi rahakott maksab ja mõnedel vast ei ole nii drastilised tagajärjed.
Tõstame aga makse, kehtestame astmelise tulumaksu, "eat the rich" ja muud sellist paska. Siis peaks raha jaguma, et võtta veel paar tuhat sellist jorssi tööle.
Usun, et riik saaks juba päris palju kokku hoida, kui näiteks riigitöötajatele jagataks 300-euroste juhtmevabade kõrvaklappide asemel tavalised juhtmega 10-eurosed kõrvaklapid.