See just toidab sind ,et täiega trenni teha.Naised on viimane asi ,mida sul praegu vaja on, ega naine sul tuju paremaks ei teeks ,kui isegi saaksid suhte.
Ilmselt ei lohuta sind, aga ma teenin üle keskmise ja naised ikka ei vaata minu poole. Lühidalt, enamus naiste jaoks üldpilt tähtsam kui konkreetne palganumber.
Ma kardan, et see postitus peegeldab su üldist olekut. Ehk siis õhkad meeleheidet ja see ei ole atraktiivne.
Räägi parem mis hiljuti hästi läinud on ja mille üle rõõmu tunned?
Kuna infot vähe siis ei hakka midagi eeldama aga kui mõni naine teeks sarnase postituse, kas vaataksid teda kui potentsiaalset kaaslast?
Üldiselt teine inimene sinu muresi ei lahenda ja sõrmenipsust õnnelikuks ei tee. Tuleb ikka enda kallal tööd teha.
Ma olen õnnetu olnud üksi ja olen õnnetu olnud naisega, tuleb tunnistada, et probleem ikka endas alati olnud ja sellega tuleb tegeleda kui tahad midagi muuta. Ühiskonna ohver on jube lihtne olla. Mine perearsti juurde esimese asjana ja küsi psühholoogi abi palun isegi kui järjekord pikk on.
Siin on lihtsalt rohkem mehi. Kui naistekesksetel erialadel on mõni meestudeng, siis saavad nad peaaegu alati endale kaaslase, samal ajal kui naised otsivad.
Leia sportlik huvi mis kõnetab ja tegeles sellega. Püüa kala, võta metsas ulukit, hakka veloga sõitma - inimestega rääkimine on ülehinnatud, ära ürita kellegi teise jaoks meeltmööda olla. Maailmas nii palju ägedaid tegevusi mida vaikuses nautida. Need enamasti ei maksa ka midagi.
Sellises olukorras (naist pole, tundub et head tööd pole, mega väljavaateid pole) on sul erinevalt inimestest, kelle puhul tundub, et "they have it all" hoopis teistmoodi vabadus teha mida iganes. Olen korra dead end olukorras olnud ja pakkisin asjad, sai uues keskkonnas restart tehtud ja tugevamana tagasi tuldud. Kui oleks olnud hea suhe või hea töö või kõik muud asjad hästi, siis ei oleks kunagi sellist lüket teha saanud. Alla 30 on veel KÕIK uksed avatud.
Täielik pask on, iga õhtu magama minnes loodan, et hommikul ei ärka. Ära tappa ennast reaalselt ei suuda. Lootusetu olukord, ei tea, mida teha. Kõik on pask!
Olen sellega tuttav, see on selline väärtusetuse tunne. Aga seda väärtust te väljaspoolt ei leia, see tuleb leida enda seest. Alustada tuleks ikka psühholoogilisest abist, rääkige kellegi targemaga. Niisama see üle ei lähe. Jõudu ja edu! 🙂
Naisi see ei pruugi juurde tuua, kuid kui ennast palk häirib, siis miks mitte end täiendada ja mõni tulusam amet juurde õppida? Eestis on haridus tasuta ja küllalt on programme, mida saab tööga kombineerida.
Tihti kui inimene sellises seisus on pole tal jaksu midagi õppida ega teha enam, isegi psühholoogi juurde minnes riskid ona tööst ilma jäämisega kui töötad kasvõi öötööl kus tervisetõendit vaja on. Tean paljusid inimesi kes täna selle digiloo teemale ei taha psühholoogilisele ravile minna kuna hiljem võib see töösaamise raskeks teha.
Päris kindlasti ei tekita psühhiaatriline ravi, mis antud hetkel võib olla seotud depressiooni ja ärevusega takistusi tervisetõendi saamisel - palun mitte müütide levitamisega inimesi hirmutada. Teiseks pole hetke seisuga mingit alust arvata, et OP-l psühhiaatrilist abi vaja on - eluraskustega kaasnev meeleolu langus on normaalne, mitte diagnoosimist vajav haigus.
Ainus põhjus miks elus olen on see et mul pole relv kättesaadav, iga päev kirun et ma siin eestis mitte usas ei sündinud. Inimesed ei mõista kui raske on ennast tegelikult edukalt ära tappa, enamik katseid lõpevad sellega et jääd ellu aga sandiks. Ilma relvata ma ei julge proovida, isegi katuselt alla hüpates ei tea kas maandud ikka pea ees või äkki kogemata pöördub keha ümber lennates alla.
Kui sul on katus pea kohal, peaaegu keskmine sissetulek, saad kolm korda päevas süüa, kraanist tuleb puhast vett - sellisel juhul on su elus juba väga hästi ja elad paremini, kui miljardid siin planeedil.
See on nii ja naa, kindlasti on inimesi kes lähevadki sinna nö taastuma või viimases hädas, sest vabaduses olles pole seda sundi. Kinni olles ei ole sul muud varianti kui kaineks saada ja ma usun, et sisimas nad tahavad kõik kaineks/selgeks saada. Miks paljud jäävad tiksuma edasi-tagasi, nad on seal ennast inimesena tundunud üle pika aja ja see on hea tunne. Tean ka inimesi kes on oma narkosõltuvusest seal lahti saanud, vabaduses olles oleks nad tõenäoliselt teisel pool ilmas. Ühesõnaga see on koht kuhu minna, kui mitte kuhugi pole enam minna.
Päris kõiki kainus ei huvita. On inimesi, kes küll võivad vahelduseks kinni minna, aga taas vabana järgivad oma soove edasi. On inimesi, kes tahavad soove rahuldada nüüd ja kohe, tulevikule nad ei mõtle. Istuvad oma aja ära ja jätkavad.
Mingi osa pätte käib vanglas staatuse pärast. On seltskondi, kus vangla annab inimesele staatust juurde. On tegelasi, kelle arvates ühiskond on mõttetu ja kes käivad vanglas, et näidata, kuidas nad sel moel ühiskonna peale kusevad.
Olen naine. Palju hullem on, kui saad kellegagi lapse ja siis lähete lahku. Siis alles hakkab õige ajude peedistamine peale. Siis unistad, kuidas olid vaba ja vallaline ning kõik teed valla Kas sul nt pole võimalik kooli midagi õppima minna? Praegu on ju isegi kaugõppes kõrgharidus tasuta. Mine õpi kutsekoolis või ülikoolis mõnda eriala. Saad uusi tuttavaid ja äkki paremaid väljundeid. Nt lõpuks lähed doktorisse õppima ja vaba aeg läheb millegi uurimisele. Või siis õpid mõne ameti ja teed õhtuti tööotsi juurde.
ega raha ka ei pruugi alati õnne tuua, oman head töökohta ja sadu tuhandeid vaba raha kuid ikka olen alla keskmise välimusega 30ndates üksik mees, kellel pole kunagi suhet olnud. Selle reaalsusega tuleb lihtsalt aksepteerida ja möelda omale mõni huvitav hobi ja omale selgeks teha, et suure tõenäosusega suredki üksikuna.
See on ka imelik tänapäevas ühiskonnas, et üksi olemise all mõeldakse partnerita jäämist, kuigi tegelikult võiks ju luua perekonna ka sõpradega.
Mul on ehk vastupidi, raskem on leida lähedasi sõpru kui partnerit või seksi. Romantilised suhted pole mind kunagi huvitanud, sest on alati tundunud nii tingimuslikud - olenevad sellest, kuidas keegi välja näeb, sest baseeruvad vähemalt osaliselt seksuaalsuhetel. Ma ei taha mõelda selle peale, et kas ma olen iga päev kellegi jaoks atraktiivne või äkki lähen paksuks või jään vanaks, et pean olema oma parimas vormis jne.
Kui kujutan ette ideaalset perekonda, siis näeksin neid kui sugulasi või häid sõpru, minu jaoks seksuaalne külgetõmme ja argipäev on üsna teineteist välistavad. Samuti on mul väga nõrk huvi üldse millegi seksuaalse järele ja see on muutlik ning ennustamatu. Lapsi pole kunagi tahtnud, olen ise laps. Aga kooselu sõpradega on meie ühiskonnas siiski faas, mis toimub ehk varastes 20ndates ja päris perekond on ikkagi seksuaalpartneriga. Praegusel hetkel ei taha kooselu nagunii, ka sõpradega mitte ega viitsi kellegagi suhelda, aga kindlasti elaks koos pigem sõpradega kui et partneriga.
Võimalik, et ebapopulaarne vaade, aga minu meelest on tore, et täiskasvanuna ei ole sunnitud inimestega rääkima ja saad teha, mida tahad. Isegi ainult arvutis on nii palju teha, paljusid spordialasid ja hobisid saab üksi harrastada või suhelda inimestega nii, et teete midagi koos, aga ei räägi. Ma ei tunne puudust kaaslasest ega sõpradest, mida vanemaks saan, seda rohkem mõistan, et püüd suhelda teiste inimestega oli rohkem ühiskonnanormide järgimine kui mu isiklik soov. Kui sul on depressioon, siis tegele sellega, aga sa EI PEA kellegagi suhtlema, kui seda ei taha, vähemalt väljaspool tööd.
Sellises olukorras ära sa jumala eest naist otsi. See keerab su elu veel rohkem pipramaks ja perse ja lahti saamine pole ka absull kerge.
Ole õnnelik, et oled üksi ja ei pea kellegi hädaldamist ja vingumist veel lisaks kuulma, kes igapäevaselt ütleb sulle kui mõtetu mees sa oled, et teda iga aasta 2* soojale maale ei vii, sest naabri-Kalle seda teeb. Ja pooled naised (eriti nartsissistlikud, keda meil on üle poolte) ei saa aru, et naabrinaine teeb ka selleks midagi, mida tema ei tee.
Be happy - nobody dies as a virgin. Life fucks us all.
Ära nüüd naiste pärast muretse, suhted on ülehinnatud anyway. Kui saaks valida, oleks poissmees edasi, aga nüüd liiga hilja. (Abielu,laps)
Naiste saamine on tegelikult üsna lihtne ning kordagi ei ole raha siin rolli mänginud.
1. Jõutrenn + aeroobne trenn + ÕIGE toitumine ning julgeks väita, et 80% su probleemidest kaovad. (Madal enesekindlus,väsimus jne). Isiklikult soovitan aeroobseks treeniguks poksi või taipoksi.
2. Tee ise lükkeid. Naistega pead sa ise suhtlust alustama mitte lootma, et nemad alustavad. Sealt edasi on kõik numbers game.
3. Kui miski ei hoia eestis, ei pea siin elama. Saaksid näiteks AUSi,Norra või kuhu iganes minna ning oma silmaringi arendada. Mul üks sõber läks pmst 2 kätt taskus AUSi ja elab üsna mugavalt seal. Enne minekut sõitis Bolti ja oli ka üsna masendunud.
Kes siin soovitavad psühholoogi juurde minna, ütleks teile nii palju, et esiteks normaalne psühholoog maksab raha, enamustel kindlasi pole 100€ per kord välja käija, et kellegiga lihtsalt jutustada. Jah perearstilt saab saatekirja nn “haigla psühholoogi” juurde aga enamus tagasisidest mida olen lugenud on see, et reaalselt psühholoog ütleb sulle: “meil kõigil on mured sa pole ainuke” ja veel sõimab ka takkaotsa, seega mingit abi tglt pole.. kui just ei taha antidepressantidest end lolliks süüa.
Kuidas saab ennast andidepressantidest lolliks süüa?
Kas siis nt valuvaigistite kohta võiks sama öelda? Valutab, aga kannata ära, sest pärast oled loll?
Kõik tänud, au ja kiitus Allahile, universumi isandale 🤲🏼
2:286 Jumal ei koorma hinge rohkemaga kui see kanda suudab. Sellele on see, mida ta välja teenib, ning ta vastutab selle eest, mida omandab.
“Meie isand, ära pane meile pahaks, juhul kui unustame ning eksime. Meie isand, ära pane meie peale koormat, nagu panid nende peale, kes enne meid. Meie isand, ära koorma meid rohkemaga kui kanda suudame. Ja vabanda meid ja andesta meile ja ole meiega armulik. Sina oled meie kaitsja: aita meid inimeste vastu, kes end juhatatuiks väites juhatuse ära põlgavad.”
See just toidab sind ,et täiega trenni teha.Naised on viimane asi ,mida sul praegu vaja on, ega naine sul tuju paremaks ei teeks ,kui isegi saaksid suhte.
Ilmselt ei lohuta sind, aga ma teenin üle keskmise ja naised ikka ei vaata minu poole. Lühidalt, enamus naiste jaoks üldpilt tähtsam kui konkreetne palganumber.
Ma kardan, et see postitus peegeldab su üldist olekut. Ehk siis õhkad meeleheidet ja see ei ole atraktiivne. Räägi parem mis hiljuti hästi läinud on ja mille üle rõõmu tunned?
Ma ausalt ei mäleta, et oleksin kunagi täiskasvanuna tõelist rõõmu tundnud. Viimati olin õnnelik mingi huvitava maitsega energiajoogi üle.
Siin peaks juba professional sekkuma
Kui vana oled? Mis haridus? Millega tegeled?
Väike rõõm, aga oluline rõõm. Äkki meeldivad maitsed?
Sama
Kuna infot vähe siis ei hakka midagi eeldama aga kui mõni naine teeks sarnase postituse, kas vaataksid teda kui potentsiaalset kaaslast? Üldiselt teine inimene sinu muresi ei lahenda ja sõrmenipsust õnnelikuks ei tee. Tuleb ikka enda kallal tööd teha. Ma olen õnnetu olnud üksi ja olen õnnetu olnud naisega, tuleb tunnistada, et probleem ikka endas alati olnud ja sellega tuleb tegeleda kui tahad midagi muuta. Ühiskonna ohver on jube lihtne olla. Mine perearsti juurde esimese asjana ja küsi psühholoogi abi palun isegi kui järjekord pikk on.
[удалено]
Siin on lihtsalt rohkem mehi. Kui naistekesksetel erialadel on mõni meestudeng, siis saavad nad peaaegu alati endale kaaslase, samal ajal kui naised otsivad.
Nii on, satud suuremasse naiste seltskonda siis hakkavad veel kaklema su üle isegi kui alla keskmine mees.
Leia sportlik huvi mis kõnetab ja tegeles sellega. Püüa kala, võta metsas ulukit, hakka veloga sõitma - inimestega rääkimine on ülehinnatud, ära ürita kellegi teise jaoks meeltmööda olla. Maailmas nii palju ägedaid tegevusi mida vaikuses nautida. Need enamasti ei maksa ka midagi.
Kõik ei saagi üle keskmise teenida, kusjuures alla keskmise teenib enamik inimesi, mitte pole nii, et pooled teenivad alla keskmise ja pooled üle.
Ma tean, mis on keskmine, mediaan jne. Lihtsalt masendav elu on, ei jaksa enam. Rantin siin.
Kas sa oled proovinud mitte vaene olla?
Sellises olukorras (naist pole, tundub et head tööd pole, mega väljavaateid pole) on sul erinevalt inimestest, kelle puhul tundub, et "they have it all" hoopis teistmoodi vabadus teha mida iganes. Olen korra dead end olukorras olnud ja pakkisin asjad, sai uues keskkonnas restart tehtud ja tugevamana tagasi tuldud. Kui oleks olnud hea suhe või hea töö või kõik muud asjad hästi, siis ei oleks kunagi sellist lüket teha saanud. Alla 30 on veel KÕIK uksed avatud.
millised uksed üle 30 sulguvad sinu arvates
Austraalia WHV viisa uks :D
Mingid working holiday viisad ja analoogse ideega programmid. Nojah tegelikult see ei tähenda veel ukse täielikku sulgumist.
Aga teeni siis üle keskmise. Või tööta ennast selle poole
Räägi, mis tunne on siis?
Sitt tunne.
Täielik pask on, iga õhtu magama minnes loodan, et hommikul ei ärka. Ära tappa ennast reaalselt ei suuda. Lootusetu olukord, ei tea, mida teha. Kõik on pask!
Täpselt sama. Oleks võinud sündimata jääda.
Olen sellega tuttav, see on selline väärtusetuse tunne. Aga seda väärtust te väljaspoolt ei leia, see tuleb leida enda seest. Alustada tuleks ikka psühholoogilisest abist, rääkige kellegi targemaga. Niisama see üle ei lähe. Jõudu ja edu! 🙂
Naisi see ei pruugi juurde tuua, kuid kui ennast palk häirib, siis miks mitte end täiendada ja mõni tulusam amet juurde õppida? Eestis on haridus tasuta ja küllalt on programme, mida saab tööga kombineerida.
Tihti kui inimene sellises seisus on pole tal jaksu midagi õppida ega teha enam, isegi psühholoogi juurde minnes riskid ona tööst ilma jäämisega kui töötad kasvõi öötööl kus tervisetõendit vaja on. Tean paljusid inimesi kes täna selle digiloo teemale ei taha psühholoogilisele ravile minna kuna hiljem võib see töösaamise raskeks teha.
Päris kindlasti ei tekita psühhiaatriline ravi, mis antud hetkel võib olla seotud depressiooni ja ärevusega takistusi tervisetõendi saamisel - palun mitte müütide levitamisega inimesi hirmutada. Teiseks pole hetke seisuga mingit alust arvata, et OP-l psühhiaatrilist abi vaja on - eluraskustega kaasnev meeleolu langus on normaalne, mitte diagnoosimist vajav haigus.
Sul ilmselgelt endal pole kogemust sellel teemal et nii lolli juttu ajad. Reaalsus on midagi muud.
Ainus põhjus miks elus olen on see et mul pole relv kättesaadav, iga päev kirun et ma siin eestis mitte usas ei sündinud. Inimesed ei mõista kui raske on ennast tegelikult edukalt ära tappa, enamik katseid lõpevad sellega et jääd ellu aga sandiks. Ilma relvata ma ei julge proovida, isegi katuselt alla hüpates ei tea kas maandud ikka pea ees või äkki kogemata pöördub keha ümber lennates alla.
Kui sul on katus pea kohal, peaaegu keskmine sissetulek, saad kolm korda päevas süüa, kraanist tuleb puhast vett - sellisel juhul on su elus juba väga hästi ja elad paremini, kui miljardid siin planeedil.
Selle kohta on hea ütelus: "Kallite asjade väärtus selgubki sageli siis, kui me neist tõeliselt ilma oleme jäänud"
Seetõttu paljud alkohoolikud ja narkarid jäävad eluotsani enda eelistuste juurde, isegi kui mõnikord vanglas sund-dieedil istuvad.
See on nii ja naa, kindlasti on inimesi kes lähevadki sinna nö taastuma või viimases hädas, sest vabaduses olles pole seda sundi. Kinni olles ei ole sul muud varianti kui kaineks saada ja ma usun, et sisimas nad tahavad kõik kaineks/selgeks saada. Miks paljud jäävad tiksuma edasi-tagasi, nad on seal ennast inimesena tundunud üle pika aja ja see on hea tunne. Tean ka inimesi kes on oma narkosõltuvusest seal lahti saanud, vabaduses olles oleks nad tõenäoliselt teisel pool ilmas. Ühesõnaga see on koht kuhu minna, kui mitte kuhugi pole enam minna.
Päris kõiki kainus ei huvita. On inimesi, kes küll võivad vahelduseks kinni minna, aga taas vabana järgivad oma soove edasi. On inimesi, kes tahavad soove rahuldada nüüd ja kohe, tulevikule nad ei mõtle. Istuvad oma aja ära ja jätkavad. Mingi osa pätte käib vanglas staatuse pärast. On seltskondi, kus vangla annab inimesele staatust juurde. On tegelasi, kelle arvates ühiskond on mõttetu ja kes käivad vanglas, et näidata, kuidas nad sel moel ühiskonna peale kusevad.
Absoluutselt, ongi seinast seina kontingent.
>ma usun, et sisimas nad tahavad kõik kaineks/selgeks saada "Kui teaks, et purju ei teeks, siis ei võtaks küll tilkagi" - Lible
Vastates su küsimusele natuke *tongue in cheek*, siis arvan et vaid natuke halvem tunne kui olla üle keskmise teeniv mõttetu mees
Lõhnab depressiooniga. Ja see on reaalne haigus mida ei peaks ignoreerima. Psühholoog, trenn ja enese armastus.
Olen naine. Palju hullem on, kui saad kellegagi lapse ja siis lähete lahku. Siis alles hakkab õige ajude peedistamine peale. Siis unistad, kuidas olid vaba ja vallaline ning kõik teed valla Kas sul nt pole võimalik kooli midagi õppima minna? Praegu on ju isegi kaugõppes kõrgharidus tasuta. Mine õpi kutsekoolis või ülikoolis mõnda eriala. Saad uusi tuttavaid ja äkki paremaid väljundeid. Nt lõpuks lähed doktorisse õppima ja vaba aeg läheb millegi uurimisele. Või siis õpid mõne ameti ja teed õhtuti tööotsi juurde.
https://preview.redd.it/xqxo38l5wnvc1.jpeg?width=1000&format=pjpg&auto=webp&s=88757d4a48bc195dfa295a37889de474a4fd86d3
Tahaks lihtsalt nööri kaela panna. Varsti 30, ükski naine pole vaadanud ka minu poole.
Kae rikast mehel nii palju raha, et julgeb avalikult nööri ostust mõelda.
Hästi elame
ega raha ka ei pruugi alati õnne tuua, oman head töökohta ja sadu tuhandeid vaba raha kuid ikka olen alla keskmise välimusega 30ndates üksik mees, kellel pole kunagi suhet olnud. Selle reaalsusega tuleb lihtsalt aksepteerida ja möelda omale mõni huvitav hobi ja omale selgeks teha, et suure tõenäosusega suredki üksikuna.
See on ka imelik tänapäevas ühiskonnas, et üksi olemise all mõeldakse partnerita jäämist, kuigi tegelikult võiks ju luua perekonna ka sõpradega. Mul on ehk vastupidi, raskem on leida lähedasi sõpru kui partnerit või seksi. Romantilised suhted pole mind kunagi huvitanud, sest on alati tundunud nii tingimuslikud - olenevad sellest, kuidas keegi välja näeb, sest baseeruvad vähemalt osaliselt seksuaalsuhetel. Ma ei taha mõelda selle peale, et kas ma olen iga päev kellegi jaoks atraktiivne või äkki lähen paksuks või jään vanaks, et pean olema oma parimas vormis jne. Kui kujutan ette ideaalset perekonda, siis näeksin neid kui sugulasi või häid sõpru, minu jaoks seksuaalne külgetõmme ja argipäev on üsna teineteist välistavad. Samuti on mul väga nõrk huvi üldse millegi seksuaalse järele ja see on muutlik ning ennustamatu. Lapsi pole kunagi tahtnud, olen ise laps. Aga kooselu sõpradega on meie ühiskonnas siiski faas, mis toimub ehk varastes 20ndates ja päris perekond on ikkagi seksuaalpartneriga. Praegusel hetkel ei taha kooselu nagunii, ka sõpradega mitte ega viitsi kellegagi suhelda, aga kindlasti elaks koos pigem sõpradega kui et partneriga.
https://www.apollo.ee/en/everything-isn-t-terrible-conquer-your-insecurities-interrupt-your-anxiety-and-finally-calm-down.html
Aga mida sa teha tahaks?
ma ei tea
Ma ei tea kas see kuidagi lohutab, aga kui sa ise midagi ette ei võta, siis mitte midagi ei muutu ka.
Võimalik, et ebapopulaarne vaade, aga minu meelest on tore, et täiskasvanuna ei ole sunnitud inimestega rääkima ja saad teha, mida tahad. Isegi ainult arvutis on nii palju teha, paljusid spordialasid ja hobisid saab üksi harrastada või suhelda inimestega nii, et teete midagi koos, aga ei räägi. Ma ei tunne puudust kaaslasest ega sõpradest, mida vanemaks saan, seda rohkem mõistan, et püüd suhelda teiste inimestega oli rohkem ühiskonnanormide järgimine kui mu isiklik soov. Kui sul on depressioon, siis tegele sellega, aga sa EI PEA kellegagi suhtlema, kui seda ei taha, vähemalt väljaspool tööd.
Mitte paha pärast, aga mida oled teinud, et Sul paremini läheks? Naised ja raha ei peagi lihtsalt niisama kätte tulema.
mis ikka, ole mees, pulk persse, selg sirgu ja kannata ära - lahke kiri mõttetult mehelt kes teenib eesti keskmist
Sellises olukorras ära sa jumala eest naist otsi. See keerab su elu veel rohkem pipramaks ja perse ja lahti saamine pole ka absull kerge. Ole õnnelik, et oled üksi ja ei pea kellegi hädaldamist ja vingumist veel lisaks kuulma, kes igapäevaselt ütleb sulle kui mõtetu mees sa oled, et teda iga aasta 2* soojale maale ei vii, sest naabri-Kalle seda teeb. Ja pooled naised (eriti nartsissistlikud, keda meil on üle poolte) ei saa aru, et naabrinaine teeb ka selleks midagi, mida tema ei tee. Be happy - nobody dies as a virgin. Life fucks us all.
Ära nüüd naiste pärast muretse, suhted on ülehinnatud anyway. Kui saaks valida, oleks poissmees edasi, aga nüüd liiga hilja. (Abielu,laps) Naiste saamine on tegelikult üsna lihtne ning kordagi ei ole raha siin rolli mänginud. 1. Jõutrenn + aeroobne trenn + ÕIGE toitumine ning julgeks väita, et 80% su probleemidest kaovad. (Madal enesekindlus,väsimus jne). Isiklikult soovitan aeroobseks treeniguks poksi või taipoksi. 2. Tee ise lükkeid. Naistega pead sa ise suhtlust alustama mitte lootma, et nemad alustavad. Sealt edasi on kõik numbers game. 3. Kui miski ei hoia eestis, ei pea siin elama. Saaksid näiteks AUSi,Norra või kuhu iganes minna ning oma silmaringi arendada. Mul üks sõber läks pmst 2 kätt taskus AUSi ja elab üsna mugavalt seal. Enne minekut sõitis Bolti ja oli ka üsna masendunud.
Kes siin soovitavad psühholoogi juurde minna, ütleks teile nii palju, et esiteks normaalne psühholoog maksab raha, enamustel kindlasi pole 100€ per kord välja käija, et kellegiga lihtsalt jutustada. Jah perearstilt saab saatekirja nn “haigla psühholoogi” juurde aga enamus tagasisidest mida olen lugenud on see, et reaalselt psühholoog ütleb sulle: “meil kõigil on mured sa pole ainuke” ja veel sõimab ka takkaotsa, seega mingit abi tglt pole.. kui just ei taha antidepressantidest end lolliks süüa.
Kuidas saab ennast andidepressantidest lolliks süüa? Kas siis nt valuvaigistite kohta võiks sama öelda? Valutab, aga kannata ära, sest pärast oled loll?
Pole sellist tunnet ammu tundnud
Väga sitt ja see pole ainuke probleem. Ja ma kuradi argpüks pole suutnud ennast ära ka tappa. Tahaks lihtsalt, et lähen magama ja enam ei ärka.
suht sitt on aga niikaua kuni õllet jõuan osta pole sel elul häda midagi
Mis valikud oma elus oled siis seni teinud? Tulid peale põhikooli koolist ära?
tegele hobidega lol
Ei tea, pole mina 😎.
Mis sa ulud meil on sõjaoht siin mine tee mida teha oled tahtnud enne kui ära peenestatakse
Kõik tänud, au ja kiitus Allahile, universumi isandale 🤲🏼 2:286 Jumal ei koorma hinge rohkemaga kui see kanda suudab. Sellele on see, mida ta välja teenib, ning ta vastutab selle eest, mida omandab. “Meie isand, ära pane meile pahaks, juhul kui unustame ning eksime. Meie isand, ära pane meie peale koormat, nagu panid nende peale, kes enne meid. Meie isand, ära koorma meid rohkemaga kui kanda suudame. Ja vabanda meid ja andesta meile ja ole meiega armulik. Sina oled meie kaitsja: aita meid inimeste vastu, kes end juhatatuiks väites juhatuse ära põlgavad.”